Õdede liit: kaheaastane kollektiivleping annab töötajale suurema kindluse

Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Õdede liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul annab kaheaastane kollektiivleping töötajale suurema kindluse kui üheaastane ning see võimaldab tegeleda ka valdkonna arendamisega.

Haigekassa ettepanek on tõsta järgneva kahe aasta jooksul hooldajate, õdede ja arstide palku ning pikendada esmase ambulatoorse visiidi kestvust viie minuti võrra.

Pruuden ütles, et kaheaastane kollektiivleping on parem kui üheaastane, nii jääb aega ka valdkonna arenguga tegelemiseks ega pea igal aastal läbirääkimisi pidama. Samuti loob kaheaastane leping töötajale kindluse palgatõusu osas.

Ta märkis, et kaheaastase lepingu puhul on aga oluline, mida selle aja peale jagatakse. «Kas pisku või võetakse aluseks natuke suuremad palgatõusu numbrid.»

Ta lisas, et kui sõlmitakse tervishoiutöötajate üleriigiline kollektiivleping, siis see hakkab kehtima kõigile ühtmoodi, seda ka õdedele, hoolimata neil endil pooleli olevatest kollektiivlepingu läbirääkimisest. «Ühele kutserühmale ei saa kehtida erinevad üleriigilised kollektiivlepingud.»

Kiirabi liidu aseesimees Raul Adlas ütles Postimehele, et arstide probleem on samasugune ka kiirabis, personali puuduse tõttu on ka neil koormus väga suur.

Ta märkis, et haiglate liit ei ole kõikide kiirabibrigaadide esindaja ning seda enam on  tervitatav kiirabi liidu kutsumine läbirääkimiste laua taha.

Haiglate liidu esimees Urmas Sule ütles, et kollektiivlepingu läbirääkimistel on kogu aeg olnud sihiks kõigile tervishoiutöötajatele ühtse lepingu sõlmimine ning homme toimuvatele läbirääkimistele on kutsutud kõik need osapooled, kelle allkirjadega on lepingut võimalik sõlmida.

Haigekassa nõukogu liige ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Margus Tsahkna ütles Postimehele, et haigekassa on teinud tervishoiutöötajatele väga hea pakkumise, millest kõrgemat kassal teha ei ole võimalik.

Ta märkis, et tervishoiutöötajate palgatõusuks haigekassa reserve kasutusele ei võeta, palgatõus tuleb maksulaekumisest. «Palgakulu on jooksevkulu, see ei ole ühekordne. Arstide enda huvides on, et palgakulu oleks eelarves sees ega ei tuleks reservidest. Tuleviku kohustusi ei võeta reservide arvelt, kuna tegelikult tuleb see raha leida igal aastal.»

Residentide töötasu kohta märkis Tsahkna, et poliitiline tahe on selle suurendamiseks olemas, aga kuna riigieelarve on menetluses, siis residentide tasu otsustamine on nende õlul.

Tsahkna sõnul tuleb tervishoidu leida raha juurde, üheks selliseks võimaluseks on ajutise töövõimetuse rahade haigekassast välja tõstmine ning katmine töötuskindlustussüsteemiga. See vabastaks 40-50 miljonit eurot igal aastal haigekassa eelarvest.

Haiglate liit kutsus homme kella 13ks kokku arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, perearstide seltsi, õdede liidu, tervishoiutöötajate ametiühingute liidu ja kiirabi liidu esindajad, et läbi rääkida haigekassa pakutud tingimustes.

Haigekassa nõukogu andis täna haiglate liidule volituse sõlmida tervishoiutöötajatega kollektiivlepe, mis hõlmab kahele aastale jaotatud palgatõusu ning ambulatoorse eriarstiabi esmase visiidi pikenemist. Leppe sõlmimise tingimuseks seadis haigekassa töörahu taastamise.

Haigekassa ettepaneku kohaselt võiks hooldajate palk järgmisel aastal tõusta 14 protsenti, õdedel 10 ja arstidel kuus protsenti.

Töökoormuste kohta otsustas nõukogu pikendada ambulatoorset esmavisiiti seniselt 20 minutilt 25 minutile. 

Eilsete läbirääkimiste järel esitasid arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit ettepaneku miinimumtunnitasude tõstmiseks võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa (7 protsenti eelmise aasta haigekassa eelarvest). Selle rahaga saaks tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.

Teise ettepaneku kohaselt suurendataks ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. See vähendab töö intensiivsust ja võimaldab tegelda iga patsiendiga kauem ja põhjalikumalt.

Streigi alguses pakkus haiglate liit arstidele 6,6-protsendilist palgatõusu.