Tööandjate keskliit soovitab sotsiaalmaksu muuta sarnaselt tulumaksuga selliseks maksuks, mille tasumise kohustus lasub töövõtjal.
Tööandjate keskliit: sotsiaalmaksu tasugu töövõtja
16. oktoober 2012, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu finantseerivad keskliidu sõnul haigekassat tööandjad, kuid teenuseid tarbivad töövõtjad, kellel puudub ravikindlustuse maksemäära ja kogutud ressursside jaotamise vastu otsene huvi.
«Ettevõtjad pole rahul, et maksavad töötajatele tervisekaitse tagamiseks sotsiaalmaksu, kuid nagu streik näitab, siis need kaitset ei saa – kindlustussüsteem ei toimi. On tulnud isegi ettepanekuid lõpetada sotsiaalmaksu maksmine, kuna teenust vastu ei saa,» märkis 1500 Eesti tööandja huve esindava keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Tööandjate organisatsioonid on juba üle kümne aasta nõudnud sotsiaalkindlustussüsteemi muutmist, et käsitleda ravikindlustust töövõtja maksuna. Kriisi sõnul on Eesti sotsiaalmaksusüsteem – kus maksu maksab ainult tööandja ja töövõtjad ei panusta rahaliselt ega moraalselt – Euroopas unikaalne.
«Kui töötajad hakkavad sotsiaalmaksu maksma, siis nad ise dikteerivad, millist kindlustuskaitset nad vajavad, kuidas arste peaks tasustama ja millise maksukoormuse juures seda saaks tagada,» ütles Kriis.
Tööandjate keskliidule teeb samuti muret, et algusest peale töötüli raamidest väljunud streik on hakanud venima. Selle üheks põhjuseks on arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmine tõsta palku 12–23 protsenti.
«Tervishoiutöötajate uus palganõue on 3–5 korda suurem kui riigisektori järgmise aasta palgakasv ja veelgi suurem erasektori võimalustest. Selline nõudmine ei ole vastuvõetav,» rõhutas Kriis. Tema sõnul vallandab arstide palkade tõstmine üldise palgasurve või käivitab isegi terve streikide ahela.
Ettevõtjad on tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisse oluliselt panustanud, kuna 2009. aastast maksab viie haiguspäeva eest töövõtjale tööandja. «Tööandjad mõistavad selgelt, et riigi kõik kulutused on seotud riigieelarvega. Kui ühes sektoris tahetakse teha lisakulusid, on selleks vaja leida kas lisatulusid või vähendada kulusid millegi muu arvelt. Lõppkokkuvõtteks tuleb iga täiendav kulutus maksumaksja taskust,» täiendas Kriis.