Uuringufirma Norstati poolt läbi viidud uuringust selgus, et eestlased on hooajalise gripi vaktsineerimise vastu ja võrreldes lähiriikidega on vaktsineerijate hulk väga madal.
Eestis on gripi vastu vaktsineerimine Euroopa madalaim
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar sõnas, et vaatamata sellele, et ka Eesti lähiriikides levib vaktsineerimise vastane liikumine, ollakse seal paremas olukorras selle poolest, et riik hoolitseb kas kõigi elanike või gripitüsistuste riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimise eest. «Seetõttu vaktsineerib Soomes ja Rootsis gripi vastu end lausa 70 kuni 75 protsenti elanikest,» ütles Kutsar. Ta lisas, et Eestis vaktsineerib end hooajalise gripi vastu 1,4 protsenti elanikest ning meil jääb üle võrrelda end vaid Hiinaga, kus vaktsineerijate suurus on 3 protsenti elanikest.
Vaatamata ülimadalale vaktsineerimise tasemele Eestis selgus Norstati küsitlusest, et kolmandik eestimaalastest siiski pooldab gripi vastu vaktsineerimist, 40 protsenti on selle vastu ning ülejäänud inimesed antud teemal seisukohta ei oma. «Suurenenud on nende emade-isade hulk, kes on aru saanud, et gripihooajal levitatav sõnum lapse ja pereliikmete vaktsineerimise kasulikkusest ei ole õhust võetud ja kurjal eesmärgil liikuma pandud,» ütles Kutsar. Ta lisas et põhiliselt on Eestis vaktsineerijateks tegusad ja aktiivsed inimesed, kes teavad, milline suur väärtus on olla terve.
Vaktsiinist ei teata
Uuringust selgus aga tõsiasi, et ligi viiendik 16 kuni 29 aastastest noortest ei ole teadlikud sellest, et gripi ennetamiseks on olemas vaktsiin. «Tegemist on piinliku tõigaga, sest ometigi õpetatakse koolis lastele terviseõpetust ja vähemalt kord aastas külastavad noored ka perearstikeskust ning see näitab seda, et peaks rohkem tegelema tervist väärtustava harimistööga, et tutvustada inimestele vaktsiinide ja vaktsineerimise erinevaid valdkondi,» sõnas Kutsar.
«Kui välja arvata individuaalsed vastunäidustused gripivaktsiini vastu, on inimeste vastumeelsus vaktsiinide suhtes põhjendamatu,» ütles epidemioloogianõunik Kutsar. Ta nentis, et vaktsineerimine annab kaitse kõigepealt vaktsineeritule enesele, kaitseb tema lähedasi ja takistab viiruse levikut kogu ühiskonnas.
Uuring viidi läbi Norstati veebiküsitlusena oktoobri esimesel nädalal ning vastajad olid vanuses 16 kuni 64.