Eestlased usuvad keefiri tervislikkusesse

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keefir poes.
Keefir poes. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Suur osa eestlasi peab keefiri kõige tervislikumaks toiduaineks, tordid, koogid ja stritslid on eestlaste meelest väga ebatervislikud.

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu tellitud uuringust selgus, et 86 protsenti inimestest peavad keefiri kõige tervislikumaks toiduaineks. Üle 60 protsendi vastanutest peavad tervislikuks ka terade ja seemnetega tooteid, piima, traditsioonilist rukkileiba, värsket liha, jogurtit ja sepikut.

Kaks kolmandikku vastajatest leidsid, et ebatervislikud on saiakesed, stritslid, tordid ja koogid. 70 protsenti vastanutest arvab, et ka närimiskummid on tervisele kahjulikud.

Ebatervislikeks peetakse veel küpsiseid ja šokolaadikomme ja pakendatud pannkooke. «Selles nimekirjas on üllatav pakendatud pannkoogid, see nähtavasti tuleneb sellest, et neid tooteid on poes väga erineva kvaliteediga. On väga häid, aga ka neid, mida teist korda ei osta,» arvas Faktum&Ariko uuringute juht Kalev Petti.

Tänavu suvel läbiviidud uuringust selgus, et tervislikku toitumise võrdkujuks Eesti elanike seas on puu-, juur- ja köögiviljade söömine. «Teisel ja kolmandal kohal on mitmekesisus ja värskus,» rääkis tänasel toiduliidu tellimusel valminud uuringu tutvustusel Petti. Ta lisas, et eestlaste jaoks on ka kodumaine päritolu olnud tervislikkuse üheks võrdkujuks.

Võrreldes 2008.  aastal läbiviidud uuringuga on meeste ja naiste arusaam tervislikkust toitumisest lähenenud. Kui eelmises uuringus tõid naised tervisliku toiduna välja puu- ja köögiviljad, väherasvased toidud ja mõõduka söömise, siis nüüd nimetavad samu tunnuseid samapalju ka mehed. Samamoodi on ka sarnaseks muutunud eestlaste ja venekeelse elanikkonna arvamus tervislikust toitumisest. Vaid väherasvaseid ja täisteravilja toodeteid nimetavad eestlased tervislikke toiduainetena  pisut rohkem.

«Kui 2008. oli tervislik toitumine IN-teema eeskätt noorte jaoks, siis nüüd on ka vanusegruppide lõikes toimunud lähenemine,» tõi ta välja veel ühe muudatuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles