Venemaalt tulnud arstide väljaõpe on ebaühtlane

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalju Mitt
Kalju Mitt Foto: Erakogu

Mõni aeg tagasi vihjas ühes Eesti suurhaiglas töötav kirurg oma arvamusloos, et Venemaalt tulnud arstid ei saa oma tööga hakkama ning Ida-Viru keskhaigla on sunnitud nad lahti laskma.

«Arvan, et see inimene ei saanud päris hästi aru, mida ta ütles,» kommenteeris väidet Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kalju Mitt. Ülemarsti sõnul on nende haiglasse Venemaalt  tööle tulnud ligi 15 arsti, kellest vaid mõni üksik on lahkunud. «Üks arst lahkus perekondlikel põhjustel, kuna Kabardis on komme, et pere noorim poeg peab vanemate eest hoolitsema, aga peres oli ainult üks poeg,» tõi ta näite.

Kaks Venemaalt tulnud arsti lahkusid, kuna neid ei rahuldanud palk. «Üks ei teinud katseaega läbi,» tunnistas ta. Mitt tõttas lisama, et kõiki haiglasse tööle soovijaid vastu siiski ei võeta. «Meile tuleb sageli postkasti kiri, et «tahan teil töötada», aga mida me sellisega teeme? See käib ikka läbi sõela – valime, keda võtame,» toonitas ta.

Ida-Viru keskhaigla kvaliteedijuht Aivar Tooming möönis, et Venemaal hariduse saanud meedikutega on probleeme. «Alates sellest, et nende õppeprogrammid erinevad Eesti omadest, aga ka õpetuse tasemes,» tõdes ta ja lisas, et hea arst leiab ka Venemaal tööd ning Eestisse tulevad pigem n-ö maailmarändurid.

Samas on Toomingu sõnul olemas ka positiivsed näited: Peterburis õppinud meedikud on astunud Tartu Ülikooli residentuuri ning õpivad seal eesti keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles