Kokaiin tekitab kehas muutusi, mis päranduvad meesliini pidi. Rotipoegadel, kelle isad on kokaiinisõltlased, tekib narkosõltuvus väga aeglaselt, näitas Pennsylvania ülikooli uurimus.
Kas narkomaania on pärilik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Christopher Pierce'i uurimisrühma liikmeid huvitasid kokaiinisõltuvuse pärilikud mõjud ning nad tegid katseid kahe rühma rottidega. Ühe rühma rottidel oli ligipääs kokaiinile, teise grupi närilised ei saanud narkootikumi, kirjutas teadusportaal Novaator.
Seejärel paaritati narkomaanidest isaseid emaste rottidega, kes polnud kunagi kokaiini kasutanud. Isaste käitumise mõju vältimiseks hoidis Pierce tiineid emaseid rotte eraldi ruumis. Sündinud poegadel oli samuti võimalus kokaiini tarvitada.
Selgus, et narkomaanidest rotiisade pojad võtsid narkootikumi kontrollrühma loomadest vähem. Ka polnud nad nõus üksiku doosi nimel nii palju tööd tegema kui kontrollrühma loomad. Seega oli nende närvisüsteem kokaiini mõjude suhtes tundetum.
Loomade aju uurimisel selgus, et narkomaanidest isastel järeltulijatel oli ajus suurem hulk tserebraalset kasvufaktorit BDNF, mis vähendab kokaiini mõju käitumisele.
See kehtis vaid isaste poegade kohta. Emased rotid muutusid sama kergesti sõltlasteks kui nende isad. See üllatas neuroteadlasi, kes plaanivaid nüüd katseid korrata nikotiini ja alkoholiga.
Ilmselt tekitab kokaiin rottide spermides epigeneetilisi muutusi ja muudab järgmises põlvkonnas päriliku info avaldumist. Oma osa võib olla suguhormoonidel. See selgitaks nähtuse avaldumist vaid isastel loomadel.
Inimeste epidemioloogilised andmed näitavad, et narkomaanide lapsed hakkavad suure tõenäosusega uimasteid tarvitama. Narkomaania vältimiseks ja raviks on vaja paremini aru saada, kui suur osa on selle tekkimises geenidel ning millist rolli mängivad keskkonnategurid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.