Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu.
Väike viirushaiguste välimääraja
30. jaanuar 2013, 23:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgnevalt on toodud sagedamini esinevate viiruste kirjeldused:
Paragripiviirus
Tunneb ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu, kinnine nina, palavik ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga – palaviku ja köhahoogudega. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Lastel võib see esineda aastaringselt ning neil võib tekkida krupp ehk kõri- ja hingetorupõletik.
Adenoviirus
Haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks kutsutud.
RS-viirus
Sagedamini nakatuvad alla kahe aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Rinoviirus
Umbes 30-40 protsendil täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk.
Koroonaviirus
Põhjustab peamiselt nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigus esineb talvel ja varakevadel. Koroonaviirused võivad harva olla alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, kuid on eelpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.
Allikas: Terviseamet.