L, 24.10.2020

Tuhandete eestlaste igapäevaelu häirivad salapärased suuhaavandid

Haavandilisele kolliidile on iseloomulik aftide teke.

FOTO: Erakogu

Iga kümnenda inimese igapäevaelu võivad häirida suus paiknevad valged haavandid ehk aftid, mille tekkepõhjuseid pole tänini leitud.

Aftoosne stomatiit ehk haavandiline stomatiit on väiksemate või suuremate aftide ehk haavanditega kulgev suupõletik. Terviseportaali inimene.ee andmetel kannatab retsideeruvate ehk taastuvate haavandite all umbes kümme protsenti populatsioonist. Kõige sagedamini haigestuvad noored täiskasvanud, eelkõige naised, ja tõenäoliselt eluviisi ja stressi tõttu on haigus eriti levinud tudengite seas.

«Aftoosne stomatiit tekib tavaliselt nooremas eas, kuid näen igas vanuses patsiente, ka väga vanu inimesi. Afte võib rohkem tekkida inimese organismi nõrgenemisega,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dotsent Taavo Seedre.

Kreeka keelest pärinev sõna aft (lad stomatitis aphthosa) tähendab haavandit ja viitab omakorda sellele, et haigus oli tuntud juba vanal ajal. «Mitte ühtegi teist haavandit ei ole jäänud kaasaegsesse meditsiini afti nime all. Antiik­ajast tuntud sõna kasutati juba vanades Kreeka ürikutes,» lausus Seedre.

Tegelikult ei ole aftide puhul enamasti tegu päris haavandiga, vaid erosiooniga ehk pindmise haavandiga. Erosioon ei ulatu läbi kogu limaskesta alumistesse kihtidesse ja paraneb hambaarsti sõnul kindlasti ilma armita.

Põhjust ei tea

Eristatakse väikseid ja suuri afte. «Suured aftid on tõesti hullud, aga Eestis ei ole mina ühtegi suurte aftidega patsienti näinud. Seda ilmselt seetõttu, et huvitaval kombel jookseb kuskil Ungari keskel piir – sealt lõuna pool elavatel inimestel on afte tunduvalt rohkem kui põhjaeurooplastel,» märkis Seedre.

Seedre kinnitusel ei teata tõepoolest siiani haiguse tekkepõhjust.

Siiski usutakse uuringute põhjal, et afte kutsuvad esile neli faktorit: stress (sagedamini esineb haavandit naiste hulgas), hormonaalsed muutused (mõnel naisel esineb kindel seos menstruatsioonitsükliga), traumaatiline tegur suuõõnes (hammaste teravad servad, limaskesta hammustamine, hõõruvad proteesid jm), toit (toiduained nagu pähklid, šokolaad, tomatid, alkohol, tsitruselised, kohv, juust jms).

Aftide hirmus ei ole mõistlik siiski nende toiduainete söömist lõpetada. «Kui me nüüd lähtume uurimustest ega söö pähkleid, juustu, šokolaadi ja kõike muud, siis juhtub see, et inimene läheb uuesti stressi. Seetõttu ei maksa seesugustele juhistele väga palju tähelepanu pöörata, kuna need on ainult esilekutsuvad faktorid,» toonitas arst.

Seedre usub, et aftide puhul on olemas ka geneetiline faktor. «Ilmselt on pärilikkus aftide puhul tõesti olemas. Aga mis me selle vastu teeme? Me ei saa ju aega tagasi keerata ja esivanematelt haigust ära võtta.»

Huvitaval kombel esineb suitsetajatel afte tunduvalt vähem kui mittesuitsetajatel. Suitsetamine tekitab arsti sõnade järgi limaskestal kaitsereaktsiooni ehk keratootilise protsessi: limaskesta sarvestumine suureneb. Need kohad, mis on õrnemad, sarvestuvad rohkem kui muud kehaosad.

«Kuna suitsetaja organism kaitseb ennast, siis on sarvestumisprotsess tavapärasest intensiivsem ja hoiab ära haavandite tekkimise,» selgitas hambaarst. Enamasti tekivad aftid mittesarvestunud limaskestale: põskedele, suu üleminekuvoltidele, keele külgedele, suu põhja.

Seedre hinnangul on aft inimese elu ja tegemisi häiriv faktor. «Aftid ei lase inimesel korralikult süüa ja elada. Kui toit läheb haavandi vastu, siis on kole valus,» lausus ta.

Kortikosteroidsalv aitab

«Kui aft on suus kord aastas, siis ega inimene ei lähe arstile kaebama. Need, kes on sellega tõsisemalt hädas, tulevad muidugi arsti juurde. Mullu nägin ühte patsienti, kellel oli asi tõesti tõsine, aga kuna ta oli 4.–5. kuud rase, siis leppisime kokku, et ta sünnitab enne ära ja hiljem vaatame edasi. Rohkem pole ta minu juurde pöördunud,» meenutas arst.

«Kui aft suuri vaevusi ei põhjusta, püütakse seda ravimitega eelkõige tuimastada. Kui aft on kord juba tekkinud, elab ta oma elu. Veidi aja pärast hakkab haavand epitaliseeruma ehk paranema, lõpetab valutamise ning kaob,» selgitas tohter.

Eestis aftide jaoks spetsiaalset ravimit käsimüügis ei ole. «Eestis on üldse ravimite kättesaadavus võrreldes muu maailmaga vilets, sest oleme nii väiksed ja firmad ei registreeri siia ravimeid,» lausus Seedre.

Aftide vastu aitaks kortikosteroidsalv. Veelgi parem oleks kasutada geeli või spreid, kuna geel püsib salviga võrreldes limaskesta peal tunduvalt kauem. Sülg peseb salvi maha.

«Kuna Eestis ei ole geeli, spreid ega salvi, soovitan kasutada üht nippi. Nimelt tuleks lasta perearstil endale välja kirjutada nahasalvi retsept, mis sisaldab kortikosteroidi. Seejärel tuleks selles staadiumis, kui on juba tunda, et aft hakkab suhu tulema, võtta vatitups, panna törtsuke salvi ja hoida afti peal. Siis võib juhtuda, et haavandit ei tulegi,» jagas doktor head nippi.

Raskemate juhtumite ravi käib kortikosteroidide tablettravikuuriga või süstidega, mis võivad tüsistustena tekitada kehakaaluprobleeme, neerupealiste talituse häirumist jms. Kortikosteroide ilma retseptita ei saa ja retsepti saab välja kirjutada näiteks perearst või nahaarst, hambaarstil seda õigust pole.

Ent kui vatitupsuga pidevalt suud määrida, teeb kortikosteroid Seedre sõnul limaskesta väga õhukeseks ja ka traumatundlikuks, mistõttu ei tohi ennast n-ö üle ravida. «Kortiko­steroidsalv on suhteliselt ohutu, kui seda mõistlikult tarvitada ja kui haigus ei ole liiga tõsine. Viimasel juhul oleks vaja ikkagi spetsiaalset ravikuuri,» rääkis Seedre. Samas ei taga tablettravi, et aftid hiljem tagasi ei tule.

«Üldiselt ei ole aftid kuidagi seotud külmetamiste ega viirushaigustega, nagu näiteks on ohatis. Kui mingil põhjusel tuleb afti sisse elama bakter, siis võib tekkida põletik ja lümfisõlmed võivad suuremaks minna,» täpsustas arst.

«Et süda oleks rahul, võib ju oma seedetrakti uurida, teinekord võib olla mingisugune seos. Näiteks kui teatud seedetrakti patoloogia ehk kõrvalekalle likvideeritakse, kaovad ka aftid,» soovitas Seedre.

Nimelt on mitmeid kaasuvaid haigusi, millele on iseloomulik aftide teke: Crohni tõbi, haavandiline koliit, teraviljavalgu talumatus, HIV, kuid põhjuseks võib olla ka vitamiinipuudus.

Aftide sümptomid ehk avaldumine

•    Esialgu tekib üks punane kubel, mis keskelt laguneb.

•    Hiljem tekivad ümarad ovaalsed erosioonid (ehk pindmised haavandid), läbimõõduga 1–3 mm (võivad olla ka suuremad, 2–5 mm). Erosiooni servad on veidi kõrgemad, punetavad ja kaetud hallikasvalkja katuga.

•    Võib esineda 1–5 afti. Viie haavandi puhul on patsiendi elu tugevasti häiritud, kuna need on valulikud.

•    Väikesed aftid asuvad tavaliselt suu limaskesta eesmistes osades, suured aftid tagumistes osades.

•    Viiel protsendil inimestest esinevad aftid ka suguelundite limaskestal. Aftid ei esine kunagi nahal ega huultel.

•    Haavandid asuvad sarvestumata limaskestal. Suitsetajatel on limaskest kõvasti sarvestunud, neil esineb afte väga harva.

•    Valu esineb umbes 3–5 päeva. Seejärel haavand paraneb ja kaob. Enamasti paranevad armita. Suured aftid võivad püsida isegi kuni kolm kuud.

Allikas: inimene.ee