Sotsiaalministeeriumi täna avaldatud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012» selgus, et arstiabiga ollakse võrreldes masuaastatega rohkem rahul.
Uuring: elanike rahulolu tervishoiuga on viimase viie aasta kõrgeim
20. veebruar 2013, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring tuvastas, et Eesti tervishoiukorraldust hindab positiivselt 67 ja negatiivselt 29 protsenti elanikest. Aastatel 2008-2011 on rahulolevate elanike hulk olnud vahemikus 61-63 protsenti.
Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest, mis on läbi aastate kõrgeim. Hinnangud kättesaadavusele olid mõnevõrra madalamad kui hinnangud tervishoiukorraldusele ja arstiabi kvaliteedile – heaks või pigem heaks hindas kättesaadavust 55 protsenti elanikkonnast (2011. aastal oli see 51protsenti).
Tervishoiukorralduse juures on inimesed enim rahul perearstisüsteemi, arstide hea ja sõbraliku suhtumise, arstiabi kättesaadavuse ning digiretseptiga.
Mullu pöördus oma terviseprobleemidega arsti poole 72 protsenti elanikest. Kõige enam külastati perearsti, eriarsti juures käis 38 protsenti elanikest. Sealjuures on tõusnud nende inimeste arv, kes pääsesid eriarsti vastuvõtule enam kui kahe kuu jooksul.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas tõstis esile elanikkonna kõrgeid hinnanguid perearsti ja -õe tööle ning perearstisüsteemile tervikuna.
«Panustame järjepidevalt esmatasandi arstiabi tugevdamisse. Selle aasta algusest lisandus võimalus palgata teine pereõde, mille eesmärk on tugevdada perearsti meeskonda ning pakkuda patsiendile veelgi paremat abi,» ütles Rõivas.
Sotsiaalminister julgustas väiksemate tervisemurede korral helistama ka perearsti nõuandetelefonile 1220. «Uuring näitab, et seda võimalust kasutatakse üsna vähe, kuigi professionaalsed nõuanded on kõigest telefonikõne kaugusel. Kindlasti võiksid inimesed rohkem sellele numbrile helistada ja mingil määral aitaks see ka vähendada erakorralise meditsiini osakondade koormust.»
Pikk ooteaeg muserdab
«Elanike suurim mure tervisesüsteemis on ravijärjekorrad», ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. «Sel aastal rakendub uus ravijärjekordade jälgimise süsteem, mis annab tegelikest ooteaegadest parema ülevaate ja võimaluse planeerida senisest täpsemalt teenuste mahte. Ühtlasi lühenevad tänavu mitmete suurte operatsioonide järjekorrad tunduvalt, näiteks suurte liigeste endoproteesimine, kurgu-nina-kõrvaoperatsioon, hooldusravi jne. Kindlasti aitaks ravijärjekordade pikkust ühtlustada elanike soovitud üle-eestiline digiregistratuur,» lisas Ross.
2009. aastaga võrreldes on ravimid praegu keskmiselt 9 protsenti soodsamad ja inimeste omaosalus on ravimite ostmisel langenud 22 protsenti.
Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic ajavahemikul 15. november – 9. detsember 2012 suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.