Ravijärjekorrad haiglates pikenevad

FOTO: Repro

Ravijuhtude vähendamine, lisaraha suunamine palkadeks, visiidiaja pikendamine ja mitmed teised tegurid, on hakanud tasapisi patsientide ravijärjekordasid ning ooteaega pikemaks venitama.

«Soovisin end hiljuti arstile registreerida. Kahes suures haiglas, kus vastav spetsialist olemas, ühest sain vastuse et tasuta ajad puuduvad ja teises näidati veebruarist maini ainult tasulisi aegu, juunikuuks ei saanud enam üldse registreerida,» räägib tallinnlanna Heidi. Konkreetselt viitab ta Lääne-Tallinna keskhaiglale (LTKH) ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglale (PERH). Täpsustuseks, tasuta aeg on antud juhul tinglik, pigem oleks õige öelda «odavam», sest visiiditasu tuleb maksta ka «tasuta» aja puhul – tasuta tähendab lihtsalt seda, mille eest maksab Haigekassa ja mille üle peab ka järjekorraarvestust Haigekassa.  Heidi toodud näite puhul ei ole antud juhul oluline täpne haigus ega eriala, millele ta ennast kirja tahtis panna, vaid küsimus sellest,  kuidas üldse saab ravijärjekordade pikkusest ja arstiabi kättesaadavuse mõõtmisest rääkida, kui tegelikult pole võimalik üldse arsti juurde aega kinni panna. Ehk sa ei saa isegi järjekorda üldse astuda.

Toodud näide ei ole juhus, pigem reegel. Artikli autor proovis ka ise Lääne-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse aega kirja panna – mõlemal on olemas e-registratuur, kuhu ID-kaardiga ligi pääseb – ja tõepoolest, väga paljude arstierialade juurde polegi võimalik «tasuta» aega kinni panna. Ainult tasulised ja vahel pole sedagi – ühtegi vaba aega pole pakkuda. Tuleb aga lisada, et kui eile, see tähendab 1. märtsil uuesti LTKH internetileheküljele minna, siis oli justnagu võluväel tekkinud terve rida vabu vastuvõtuaegu mitmele veel päev varem lukus olnud järjekorrale. Ilmselt kuu alguses LTKH vaatab oma töögraafikud üle ja nii need vabad ajad tekkisid. PERHil sellist muutust kuu lõpu ja kuu alguse seisuga polnud. Näiteks uroloogi juurde pole PERHil ühtegi tasuta aega, aprilliks paluvad nad kahel päeval tasulist aega, järgmine tasuline aeg tuleb juba detsembris. Samuti pole tasuta aegu endrokrinoloogi või kardioloogi juurde. Üldarstil on esimene tasuta aeg 13.05, reumatoloogil ainus tasuta päev märtsi teises pooles, aprill aga on juba täiesti täis. Ortopeedi juurde on kaks tasuta aega aprilli lõpus, muidu on järgmise kuue kuu jooksul ainult tasulised ajad või ei pakuta üldse midagi. Neuroloogi juurde pakutakse kuue kuu peale tasuta aegu ainult 29. maiks. Selliseid näiteid võikski tooma jääda. Väga tihti ei ole sul lihtsalt võimalik ennast üldse kirja panna ja n-ö järjekorra sappa võtta. Rääkides erinevate inimeste ja lugedes erinevaid nõuandeid antakse igasuguseid soovitusi. Pead lihtsalt pidevalt peale passima ja vaatama, kas on mingid ajad tekkinud. Sagedamini on need just kuu alguse päevad, kus haiglad oma töögraafikuid paika panevad ja järjekordi avavad. Terviklikku ja ühtset süsteemi aga ei ole.

Haigekassa juht Tanel Ross ütleb, et ta on kõigist neist probleemidest teadlik: et inimesed ei saa ennast üldse järjekorda registreerida, et haiglad «avavad» järjekordi üsna suvaliselt, et metoodika, millega järjekordade pikkust mõõdetakse, ei päde. Ross möönabki, et ravijärjekordade pikkusest rääkimisel on tõepoolest suur hulk tinglikkust. Igal juhul on järjekordade probleem Haigekassa prioriteet ja just praegu on Haigekassa tegemas ühte uuringut ja muutmas ka järjekordade arvestuse põhimõtteid. «Ma saaksin selle teemal täpsemalt rääkida aprillis, siis peaks olema palju uut infot,» räägib Ross «Põhimõtteliselt peaks pilt olema selgem, et mis meil tegelikult ravijärjekordadega toimub.» Muuseas eelpoolkirjeldatud arsti vastuvõtule registreerimise raskused on üks põhjus, miks nii Haigekassa kui ka sotsiaalministeerium töötavad selles suunas, et luua mingisugune ühtne digiregistratuur, lihtsamalt öeldes internetiportaal, mis on ühendatud kõikide raviasutuste andmebaasidega ja kuhu sisenedes saab inimene broneerida aegu mis iganes arstile mis iganes haiglas.