Virtuaalne ravi kergendab diabeetiku igapäeva

32-aastane Einar Koorep on katses osalenud üle kahe kuu ja tema muljed on seni olnud igati positiivsed. «Igatahes etem kui see, et pean mingit vihikut kogu aeg kaasas kandma. Kui oled kuskil metsas, siis paberi peale kritseldada on halb. Pigem teen vajalikud asjad ära ja saadan õhtul telefoniga otse arstile,» rääkis ta.

Koorepi arvates on ka suhkruhaigel endal huvitav veebikeskkonnas oma haiguslugu uurida. «Kui saadad glükomeetriga andmed ära, saad veebipäevikust ise vaadata, milline veresuhkru tase enne ja pärast sööki on olnud,» lausus ta.

Kõige tänuväärsem on katseprojekti juures Koorepi hinnangul see, et ta peab harvem arsti juures kohal käima. Varem pidi mees Märjamaa perearstikeskusesse sõitma kaks-kolm korda kuus, nüüd tuleb kohal käia umbes kord kolme kuu jooksul.

«Kuna perearst on mul Märjamaal, läheb edasi-tagasi sõitmine maksma vähemalt 5–6 eurot. Kui lähed veel kohvikusse ja sööd, maksab kogu reis 10–15 eurot. Hoian iga kuu juba selle arvelt üle 30 euro kokku. Pluss veel ajakulu. Ma ei pea ennast töölt vabaks võtma,» rõõmustas Kuusikul elav Koorep. «Kusjuures pabervihikusse võib igaüks mida tahes sisse kirjutada. Selle aparaadiga sellist petuskeemi ei saa olla,» lisas ta.

Koorep sisestab glükomeetriga mõõdetud andmed nutitelefoni iga päev ja edastab need infosüsteemi kaudu arstile. «Ma kontrollin ka vererõhku ja saadan. Seda ma iga päev ei tee, umbes üle päeva või sedasi,» ütles ta.

Arsti või pereõega toimub ka virtuaalne konsultatsioon, kus saab lihtsatele ja praktilistele küsimustele vastuse. «Kui mul tekib mingi probleem, on seal (nutitelefonis – toim) suhtluse link, kuhu panen mure kirja ja saadan meiliga kohale. Näiteks ma alles hiljuti kirjutasin, et kui tööd teen ja süstin, siis hakkab järsku nii halb, et kas peaksin koguseid tööpäevadel vähendama või suurendama, ja pereõde andis mulle nõu. Ei pea kogu aeg telefoniga plärisema, segama teist inimest,» oli Koorep rahul.

Projekti sattus ta perearstikeskuse õe kutsel. «Ma olin kohe nõus,» mäletas Koorep, kellel diagnoositi suhkruhaigus alles möödunud aastal. «Olin Soomes ehitaja, tulin septembris tagasi ja võtsin kahe kuuga kakskümmend kilo alla,» meenutas ta. Üsna pea toimetati Koorep haiglasse, kus ta veetis kolm nädalat.

Kõige hullem oli Koorepi sõnul alguses harjumuste muutmine. «Kogu aeg pead valima, mida sööd, jälgima süsivesikuid ja kaloreid. Süüa võib kõike, juua võib kõike, aga ainult teatud kogustes,» tõdes ta.

E-projekti seadmed on Koorepi sõnul samasuguse väljanägemisega kui tavalised aparaadid. «See glükomeeter on sutsuke suurem kui see teine, mis mulle alguses stardipaketiga kaasa anti. Teisel olid ribad sellised, et kippusid suurte näppude vahele ära kaduma. Uuel on vähemalt ribad natukene suuremad. Meesterahva jaoks on see praktilisem,» tõdes patsient.

Koorep kinnitas, et osaleb projektis nii kaua kui võimalik ja loodab pärast seadmed endale kasutamiseks saada. «Eks iga asi aegub ja tulevad uued seadmed. Vaevalt et keegi neid aasta pärast kasutada tahab,» sõnas ta.