Taastame töövõime ja toimetuleku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastusarstid, füsioterapeudid ning tegevusterapeudid seisavad hea selle eest, et õnnetuse või haiguse tagajärjel häirunud funktsioonid saaksid taastatud ja säilitatud.
Taastusarstid, füsioterapeudid ning tegevusterapeudid seisavad hea selle eest, et õnnetuse või haiguse tagajärjel häirunud funktsioonid saaksid taastatud ja säilitatud. Foto: Scanpix/CORBIS

Haigekassa tasub taastus­ravi eest juhul, kui seda on kindlustatule osutatud meditsiinilisel näidustusel.

Taastusravi on suunatud inimese häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele – tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi eesmärk, sihtrühmad ja meetodid erinevad hooldusravist ja ka sotsiaalkindlustusameti rahastatavast rehabilitatsiooniteenusest.

Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on vajalik ja milliseid protseduure teha, ja kas patsient vajab selleks haiglaravi või saab protseduure teha ambulatoorselt. Ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Haigekassa tasub nende taastusraviteenuste eest, mis on kantud haigekassa teenuste loetellu, kindlatel tingimustel. Mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul nende eest tasutakse.

Taastusravi protseduurid, mille eest haigekassa tasub, on füsioteraapia (sh basseinis), tegevusteraapia, massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele), mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse puhul ning väljendunud liigesejäikusega haigele), külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele (nn soolakamber).

Muudatused alates märtsist

Alates käesoleva aasta märtsist on täpsustatud taastusravi rahastamise tingimusi. Haigekassa tasutavate füsioteraapiateenuste kasutuskordade arv on alati olnud piirangutega, et teenused oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele abivajajatele.

Seni oli piirang ühe ravijuhu kestel osutatud teenuste arvule, nüüdsest on piiratud isikule kuue kuu vältel ravikindlustuse vahenditest tasutav füsioteraapiateenuste arv. Näiteks ambulatoorse taastusravi puhul on patsiendil võimalik saada ravikindlustuse vahenditest kuue kuu jooksul kuni 40 pooletunnist individuaalset ja kuni 40 grupis (kokku 20 + 20 tundi) osutavat füsioteraapiateenust. Muidugi tuleb arvestada ka patsiendi seisundist tuleneva vajadusega.

Põhjendatud juhtudel on arsti taotluse alusel võimalik füsioteraapia kordi suurendada. Intensiivse funktsioone taastava taastusravi ja funktsioone taastava taastusravi puhul piiranguid ei seata.

Et tagada füsioteraapia ja tegevusteraapia protseduuride parem kättesaadavus võimalikult paljudele, on lisandunud haigekassa tasutavate teenuste hulka mitmele patsiendile samaaegselt (ehk grupis) osutatavad teenused. Muudatus annab võimaluse spetsialistide aega efektiivsemalt kasutada ja seega parandab taastusravi kättesaadavust.

Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina raske haiguse, operatsiooni või trauma järgselt ning teatud juhtudel ka krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemise korral. Statsionaarse taastusravi puhul tasub haigekassa nii voodipäeva kui protseduuride ja uuringute eest. Kui varem sõltus statsionaarse taastusravi saamine sellest, millise haiguse tagajärjel funktsioonihäire tekkis, siis uuendatud põhimõtete puhul tulenevad ravinäidustused sellest, milline funktsioon vajab patsiendil aktiivset taastamist.

Nii on nüüd võimalik saada haigekassa tasutavat taastusravi ka neil patsientidel, kellel on taastusravi vajadus tekkinud harvaesineva haiguse või operatsiooni järgselt.

Statsionaarse taastusravi puhul rakendatakse alates märtsist nelja erinevat voodipäeva piirhinda, sõltuvalt patsiendi seisundist. Need on

1) intensiivne funktsioone taastav taastusravi,

2) funktsioone taastav taastusravi,

3) funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule),

4) funktsioone toetav taastusravi (alla 19-aastasele isikule).

Taastusravi eri liigid

Intensiivse funktsioone taastava taastusravi eest tasub täielikult haigekassa ning seda saab patsient kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni või 18 kuu jooksul pärast pea- või seljaajutraumat.

Intensiivset taastust on vaja neil juhtudel, kui on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks täiendavat raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret (kõne-, neelamis-, mälu ja/või kognitiivsete funktsioonide häired, põie ja soole töö häired, tegevuse piirang käe motoorika häire tõttu). Intensiivne taastusravi võib olla vajalik näiteks raskekujulise trauma või insuldi tagajärjel.  

Funktsioone taastava statsionaarse taastusravi puhul on võrreldes intensiivsega taastamist vajavaid funktsioone vähem. Funktsioone taastavat taastusravi saab kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

Mõlemal eeltoodud juhul tasub taastusravi voodipäeva eest haigekassa sada protsenti hinnast ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,5 eurot päevas).

Funktsioone toetava statsionaarse taastusravi osutamisel tasub haigekassa täiskasvanute eest 80 protsenti voodipäeva maksumusest. Omaosalusena võib raviasutus vähemalt 19-aastaselt patsiendilt võtta 20 protsenti voodipäevahinnast (s.o kuni 10,02 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,5 eurot päevas).

Funktsioone toetava taastusravi puhul tasub haigekassa haiglaravi eest järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:

• tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

• pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

• kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega;

• närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;

• tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega;

• raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

Kui toetav ravi on vajalik alla 19-aastasele lapsele või noorele, siis 20 protsenti omaosalust ei ole. Kuni 7-aastase või kuni 14-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse puhul makstakse lisaks ka vanema haiglas viibimise eest.

Kes on kes?

• Taastusarst hindab patsiendi seisundit, otsustab taastusravi vajalikkuse ning sõltuvalt probleemist määrab edasise ravi, suunates patsiendi taastusraviteenustele. Vastuvõtule pääsemiseks on vaja saatekirja.

• Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi liikumis- ja tegevusvõimet ning osalust igapäevaelus. Füsioteraapia põhineb kehalistel harjutustel, massaažil, sooja-, külma- ja elektriravil. Füsioteraapia eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine või juba tekkinud probleemide leevendamine, et patsient suudaks iseseisvalt toime tulla normaalses elu- ja töökeskkonnas.

• Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus.

 Allikas: KUTSEKODA, haigekassa

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles