Eesti Geenivaramu juhi, professor Andres Metsapalu sõnul käitus tuntud USA näitleja Angelina Jolie õigesti, kui lasi vähikartuses oma rinnad eemaldada. Ta soovitab sellise geenimutatsiooniga Eesti naistel sama operatsiooni teha.
Geenivaramu juht: vähigeeni puhul tuleks rinnad eemaldada
15. mai 2013, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli absoluutselt õige otsus,» kommenteeris Eesti Geenivaramu juht Andres Metspalu tuntud USA näitleja Angelina Jolie otsust rinnad eemaldada. «Nüüd elab ta rahulikult kõrge vanuseni,» tõdes ta. Metsaplu tõi näite, et ka üks varasem USA tervishoiuminister Donna Shalala tegi läbi samasuguse operatsiooni.
«Kui inimene näeb, et tema perekonnas on mitu inimest haigestunud rinna- või munasarjavähki, siis tal on suur perekondlik risk,» selgitas Metspalu. Ta lisas, et on olemas konkreetsed mutatsioonid, mis on perekondlikud ja mis on suure riskiga.
«Kui teil on geen BRCA1 või BRAC2, siis võib see risk ulatuda 70 protsendini, et te saate enne 70. eluaastat rinnavähi. See on nii suur risk, et sellega tasub tegeleda,» rõhutas Metspalu.
Professori sõnul on Eestis juba mitu aastat võimalik sarnast operatsiooni teha. «Iga naine, kes teab, et tal on veel kolmel sugulasel rinnavähk olnud, peaks laskma endale testi teha,» soovitas ta. «Kui tal on need mutatsioonid, siis muretsegu ruttu lapsed, ja edasi on puhas kosmeetika,» lisas professor.
Professori kinnitusel pole rinnavähk ainus haigus, mida tänapäeva meditsiinis on võimalik ette ennustada. «Väga paljusid haigusi saab suuremal või vähemal määral ette ennustada, kuigi täna see ennustus ei tööta veel 100-protsendilise täpsusega,» selgitas ta. Nii on võimalik ette teada saada ka II tüüpi diabeedi, glaukoomi jäämise ja kollatähni kärbumise tõenäosust. «Täna Eestis neid teste ei tehta, aga me oleme ette pannud, et võiks teha,» rääkis Metspalu. Just selleks esitaski geenivaramu riigile personaalse meditsiiniprogrammi.
«Tegelikult tuleks selline skriining teha kogu rahvale, sest igaühel on mingi mutatsioon, mis põhjustab mingit haigust,» rääkis Metspalu. Võimalikku haigusriski teades saab inimene ise midagi ära teha. «Kas võtta rohtu, langetada kaalu või mitte võtta kaalus juurde. Iga asja puhul on inimesel endal ka võimalik midagi teha,» lisas professor.