Miljonitele ELi riikide kodanikele on piiratud juurdepääs ravimitele

Võltsravimid solgivad turgu.

FOTO: SCANPIX

Terviseedendajate sõnul on üks ülemaailmse majanduskriisi tulemusi see, et miljonid eurooplased ei saa enam endale vajaminevat ravi lubada.

Probleemid ravimite rahalise kättesaadavusega ning pikaajaliste majanduslike mõjudega olid liidus olemas ka juba enne majanduskriisi puhkemist, vahendab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.

Euroopa Parlamendis toimunud ärakuulamisel ütles Hispaania parlamendiliige Alejandro Cercas, et kodanikel Euroopa Liidu vaestes liikmesriikides ei ole enam piisavat juurdepääsu vajalikele ravimitele.

«See on lubamatu, et miljonid ei saa endale lubada parimat elupäästvat ravi EL-is. Rohkem majanduslikku solidaarsust ei ole endaga kaasa toonud üldist solidaarsuse tõusu. Me seame Euroopa Liidu seeläbi ohtu,» tõdes ta. 

Cercas lisas, et samuti on lubamatu see, et miljardeid eurosid kulutatakse ravimiuuringuteks olukorras, kus isikud ei suuda uute ravimite eest maksta.

Euroopa Liidus tuleb umbes 60 protsenti ravimikuludest avalikust eelarvest. Peamiselt rahastatakse ravimite ostmist isikute endi poolt sellistes riikides nagu Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia.

Kuigi kriis on loonud soodsa pinnase avalike ravimikulude vähendamiseks ning avaliku raha ravimitesse investeerimise efektiivsuse suurendamiseks, ei ole selliseid võimalusi eriti kasutatud. Euroopa Rahvatervise Liidu hinnangul oleks üheks tõhusaks tegevuseks näiteks ravimite madalama hinna osas läbirääkimiste pidamine.

Lahendamaks juurdepääsu ja kättesaadavusega seonduvaid probleeme tuleb mõelda loovamalt, ütles Atlandiülese Tarbijadialoogi esindaja David Hammerstein. Üheks võimalikuks lahenduseks võiks olla ravimite ühishanked mitme liikmesriigi poolt.

«See on küll hetkel ühisturu reeglitega vastuolus, kuid vast oleks aeg kaaluda reeglite muutmist. Me räägime siin elupäästvatest ravimitest inimestele, kellel ei ole juurdepääsu kohasele ravile,» märkis Hammerstein.

Portugali parlamentäär Maria do Céu Patrão Neves toonitas, et uurimise ja innovatsiooni sektor on Euroopa järgneva seitsmeaastase rahastusperioodi ainus valdkond, kus ei toimu eelarve vähendamist.

Programm Horizon 2020 näeb ette teaduse rahastamist 80 miljardi euroga, mille hulgas on ka tervise edendamise ja ennetusega seotud kulud.