Käesoleva nädala alguses päästeameti Kehtna tuletõrje hüdrantidest vee võtmine päädis sellega, et elanike veekraanidest tuli neli päeva haisvat ja pruuni vett. Praeguseks on vee kvaliteet hakanud paranema, kuid elanikud on endiselt rahulolematud.
Elanike sõnul tekitab Kehtna vesi nahalöövet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine Kehtna elanik Siim rääkis, et ta sai veebruaris Kehtna vee tõttu nahalööbe. Siimu arvates sai lööve tekkida duši all käimisest, kuna Siim ega ta pere ei kasuta Kehtna kraanivett joogiks enam ammu – joomiseks tuuakse maalt kaevuvett. Siim kahtlustab, et lööbe tekitas just vesi, kuna samasugune punaste laikudega lööve ilmnes tema sõnul veel ligi kümnel Kehtna inimesel. «Need olid punased laigud ja väikesed täpikesed või punnid, nagu veri oleks tulnud naha alla,» kirjeldas Siim talvist juhtumit.
Siim saatis vallavalitsusele ka kaebuse, kuid sellele ei vastatud. Küll aga ilmus järgmise kuu vallalehes Valla Vaatleja OÜ Kehtna Elamu teade, kus oli kirjas, et aleviku tarbevee probleem on Kehtna Elamule olnud tõsiseks väljakutseks eelmise aasta suvest, kui Katla veetöötlusjaama filtrile ja vahemahutile tehti korralist pesu.
Samuti oli teates kirjas, et veeproovide põhjal võib Kehtna Elamu kinnitada, et tarbitav vesi inimese tervisele ohtu ei kujuta, küll aga ebameeldivusi nagu filtrite ummistustest tingitud madalam veesurve.
Siim ei läinud lööbega arsti juurde, kuna apteegist saadud allergiarohi pani lööbe taanduma. Kehtna perearst Eerika Pukspuu kinnitab, et mõned elanikud kurdavad vee tõttu, kuid seost vee kvaliteedi ja nahalööbe vahel ei ole võimalik tõestada.
Terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialist Kairi Pikk rääkis, et Terviseamet ei ole registreerinud ühtegi pöördumist, kuid amet on teadlik, et Kehtna vallas on joogivee kvaliteediga tõepoolest probleeme. «Kuid seda indikaatornäitajate ja organoleptika osas. Pigem esineb see probleem veetrasside lõpuosades ja tupikutes, kus veekasutus on väiksem ja harvem,» lisas Pikk.
Pikk ütles ka, et indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole, kuigi vesi võib olla mõnel ajaperioodil hägune, ebameeldiva lõhna ja maitsega. «Indikaatornäitajad on näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud anorgaanilised ühendid. Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate poolest on Kehtnas joogivesi kvaliteetne ja tegu on tervisele ohutu joogiveega,» selgitas Pikk. Ta lisas, et joogivee kvaliteedi parandamiseks jätkub koostöö veekäitlejaga.
Siim rääkis, et probleem veega on kestnud kaua ning tema sõnul ei ole see joomiseks kõlvanud juba mitmeid aastaid. «Pesemas käies oli terve korter solgihaisu täis,» ütles Siim, kelle sõnul kõigub vee kvaliteet olenevalt majast. «Ühes majas on normaalne, teises on täiesti hull. Aga päris joodavat kvaliteeti ei mäleta mina küll aastaid,» sõnas ta.
Kehtna elaniku Monika sõnul on praeguseks vee kvaliteet paremaks muutunud, kuid siiski esineb setet ja sodi.