Tervishoiutöötajate arv on viimastel aastatel aina vähenenud

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arst.
Arst. Foto: SCANPIX

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta lõpus oli Eestis 15 980 tervishoiutöötajat. Võrreldes 2007. aastaga, kui Eestis oli tervishoiutöötajaid 17 764, on nende arv vähenenud üle 11 protsendi.

Olulisel määral on vähenenud õendustöötajate ja teiste meditsiinikooli lõpetanute arv, neid oli 2011. aastal 122 võrra vähem kui 2010. aastal. Hambaarste oli 19 võrra vähem ja perearste kolme võrra rohkem kui aasta varem.

Tunamullu suurenes mõningal määral arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv, mida oli keskmiselt 6,2 inimese kohta, sealhulgas perearsti vastuvõtte 3,2 inimese kohta. 2010. aastal olid vastavad näitajad 6,0 ja 3,0. Samal ajal on järjest vähenenud arsti koduvisiitide arv. 2011. aastal oli neid 75 954, mida on varasema aastaga võrreldes ligi 3000 võrra vähem. Haiglas viibiti 2011. aastal 241 980 korral, kokku 1,9 miljonit päeva. Üks statsionaarne haiglavoodi oli kasutusel keskmiselt 263 päeva ja selles raviti 34 haiget. Keskmine ravi kestus oli 7,8 päeva.

Muutus ka haiglate arv. 2011. aasta lõpus oli Eestis 58 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat 7165 voodikohaga, sealhulgas 19 erahaiglat 761 voodikohaga. Aasta varem oli haiglaid ühe võrra rohkem. Haiglate arvu poolest 100 000 elaniku kohta oli Eesti 2010. aastal üsna Euroopa Liidu (EL) eesotsas. ELis keskmiselt oli 2,7 haiglat 100 000 elaniku kohta, Eestis aga 4,4.

Ka taastusravikeskuste hulk on vähenenud. Kui 2011. aastal oli neid Eestis 14, siis 2012. aastal 12. Seetõttu on ka neis majutatute ja voodipäevade arv kahanenud. Suurenenud on taastusravikeskustes käivate välismaalaste hulk, nende osatähtsus on 58 protsenti. Ka on kasvanud nende majutatute arv, kes viibivad taastusravikeskustes ilma ravi eesmärgita.

Viimastel aastatel on järjekindlalt suurenenud veredoonorite arv. 2011. aastal oli 35 803 doonorit, kes käisid aasta jooksul verd andmas keskmiselt 1,6 korda.

Nakkushaigustesse haigestumine erineb aastati. Grippi haigestumine suurenes taas märgatavalt.

Tunamullu haigestus grippi üle nelja korra rohkem inimesi kui aasta varem ja ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestunuid oli varasema aastaga võrreldes 17 protsenti enam.

Tuulerõugetesse haigestunuid oli 32 protsenti, puukborrelioosi haigestunuid 25 ja viirushepatiitidesse haigestunuid 16 protsenti rohkem kui 2010. aastal. Samuti kasvas haigestumine sarlakitesse kaks korda ja rotaviirusenteriiti 1,8 korda.

Läkaköhasse haigestus 2011. aastal seevastu peaaegu kolm korda vähem inimesi kui aasta varem. Loomahammustusi oli 13 protsenti vähem.

Uute HI-viiruse juhtude arv on aasta-aastalt vähenenud. 2007. aastaga võrreldes oli neid juhte 2011. aastal 42 protsenti vähem. Aidsi registreeriti 2011. aastal 39 juhul, aasta varem 25 juhul.

Kui uute tuberkuloosijuhtude arv 2010. aastal vähenes, siis 2011. aastal see mõningal määral jälle suurenes. Registreeriti 267 uut aktiivse tuberkuloosi juhtu, 184 meestel ja 83 naistel. 2011. aasta lõpus oli arvel 306 tuberkuloosihaiget. Eestis haigestuvad mehed tuberkuloosi 2,5 korda sagedamini kui naised. Suurimasse riskirühma kuuluvad 45–64-aastased mehed.

Psühhiaatri diagnoositud psüühika- ja käitumishäiretega inimeste arv suurenes 2011. aastal eelneva aastaga võrreldes 3,5 protsenti. Esimest korda psüühika- või käitumishäire diagnoosi saanute arv suurenes 3,7 protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles