Lõuna-Rootsi tervishoiutöötajad hoiatavad, et noored rootslased ravivad enda suguhaigusi antibiootikumidega, mida ostavad internetist.
Rootsi teismelised hangivad suguhaiguste ravimeid internetist
7. august 2013, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnel juhul tehakse seda truudusetuse varjamiseks, kirjutab The Local. «Sa ei tea online-is, mida sa tellid,» ütles arst Eva Gustafsson ja lisas: «Kas see on õige toimeaine? Õige annus? Samuti ei tea sa, kas tegemist on puhta tootega või on seal ka muu ravimi jäljed.»
Rootsi raadio SR teatas esmaspäeval, et teismelisi tüdrukuid, kes on petnud oma kallimat, ähvardab risk, et nende truudusetus tuleb välja pärast positiivset klamüüdia testi. Kui patsient saab suguhaiguse analüüsist positiivse vastuse, siis Rootsi seaduse järgi on ta kohustatud tervishoiuasutusele ütlema oma viimaste seksuaalpartnerite nimed. Reegel kehtestati eesmärgiga piirata nakkushaiguste levikut kogu riigis.
Ämmaemand Susanne Barnell ütles raadiouudistele, et tema on samalaadset trendi märganud viimasel kahel või kolmel aastal. Sellegipoolest puuduvad piirkonna arstidel andmed, kui paljud noored veebist ravimeid hangivad. Jututubades ja foorumites näib, et neist inimestest puudust ei tule, kes otsivad lihtsalt tellitavaid rohtusid.
«Umbes kuu aega tagasi oli mul kaitsmata seks ühe «linna avaliku jalgrattaga» (ülekantud tähenduses on mõeldud lõtvade elukommetega partnerit – toim) ja nüüd olen hakanud märkama klamüüdia sümptomeid,» kirjutas üks inimene foorumis. Postitusele järgnes pikk arutelu, kus osad soovitasid arsti juurde pöörduda, teised osta veebist antibiootikume.
Terviseametnikke ei pane muretsema mitte ainult see, et patsiendid ei taha saada diagnoosi, vaid nad võivad ravida end vale medikamendiga.
«Kui tegemist on nakkushaigusega, siis on oluline teada, mida sa ravid,» sõnas Gustafsson, lisades, et see pole pikas perspektiivis mitte ainult ohtlik, vaid võib-olla ka lühiajalises plaanis mõttetu tegevus. «Mõned antibiootikumid toimivad suguhaiguste vastu hästi, mõnega ravitakse hoopis kõhulahtisust.»
Üleüldine risk on see, et patsiendil tekib antibiootikumi suhtes resistentsus, mis tähendab, et kui neil on vaja ravida veel mõnda infektsiooni, siis on tõenäoline, et rohtude toimeaine mõju alaneb.
Kui klamüüdiat on Gustafssoni sõnul veel küllaltki kerge ravida, siis gonorröa puhul on meditsiiniline järelevalve eriti oluline – suguhaigus on ravimite suhtes aastatega aina vastupidavamaks muutunud.