Suvised õnnetused: vanemad võtavad muru niites lapsi sülle ja kukile

«Muruniiduki ja murutraktori õnnetusse satuvad lapsed siis, kui vanemad võtavad neid näiteks traktori peal sülle. Lapsevanem mõtleb, et midagi ei juhtu, hoian teda kõvasti kinni, aga lapsed on lapsed. Nad võivad libiseda ja sülest maha veereda otse rataste alla,» rääkis Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik.

Taoline õnnetus leidis Lääne-Virumaal aset juunis, kui 3-aastane poiss jäi murutraktori alla. «Vigastada sai kogu jalg. See laps viidi edasi Tallinna lastehaiglasse. See oli õnnelik õnnetus ja jäse jäi alles,» rääkis Kaasik, kes rõhutas, et muru niitmine ja lapsed ei käi kokku.

Võib sõrmedest ilma jääda

Ta kirjeldas, kuidas osa vanemaid võtab muruniidukit lükates lapsi isegi selga ja kukile. «Seda samuti ei soovitaks teha. Kui vanem libiseb ja kukub, siis ongi õnnetus käes.»

Samuti satuvad lapsed õnnetusse, kui vanemad ei märka aias ringi jooksvat last. «Jällegi tulevad õnnetused siis, kui laps ei taju ohtu ja muruniitja liigub selg ees või näiteks põõsaste vahel,» rääkis arst. Tema sõnul tuleb lastele selgitada tööriistadega seonduvaid ohte. «Ka on laste jaoks huvitavad murukäärid – nii mehaanilise kui ka aku abil töötavad. Laps ei pruugi mõista seda, et kuhugi värvilisele nupule vajutades hakkavad need tööle või lähevad terad lahti ja sõrmed ongi vahel.»

Rakvere EMOsse on see suvi sattunud ka palju lõikevigastusega täiskasvanuid. «Neid, kes on ennast vigastanud muruniiduki või trimmeriga, on palju. Varbaid ja sõrmi lapime sageli.»

Üks peamisi põhjuseid on Kaasiku sõnul see, et inimesed ei kasuta muruniitmisel kinniseid  jalanõusid. «Plätudega on suur oht libiseda, komistada ja kukkuda ning siis võib jalg muruniiduki alla jääda.» Samuti juhtuvad õnnetused siis, kui hakatakse paljaste kätega puhastama muruniiduki lõiketera. «Seda keeratakse julgesti nii, et sõrmed jäävad vahele ja saavad viga. Need terad on nii teravad, et sõrmeotstest võib kiiresti ilma jääda.»

Varbad amputeeriti

Eluohtlikke vigastusi ei ole Kaasiku sõnul siiski olnud, aga on näide, kus inimene ei pöördunud päevi katkiste varvastega arstile. «Kui ta lõpuks arstile jõudis, siis tuli osa varbaid amputeerida, kuna tekkis tohutu mädapõletik,» rääkis Kaasik.

Tööriistadest tekitab kõige rohkem vigastusi siiski hoopis ketaslõikur. «Kõige sagedamini saavad viga sõrmed, labakäed ja labajalad, aga vigastatud on olnud ka reied ja sääred.» Harukordsed pole juhtumid, kus inimesed jäävadki sõrmedest ja varvastest ilma.

«Laste seas juhtuvad hästi sageli õnnetused batuudiga, kuna lapsed armastavad seal peal hüpata mitmekesi ja mürada,» rääkis doktor Aile Kaasik ja soovitas batuudid ümbritseda kaitsevõrguga.