Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestori sõnul on Eestis vaja enam panustada tervishoiusüsteemi ning tervishoius vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine annab võimaluse senise rahastusskeemi ülevaatamiseks.
Nestor: vastutuskindlustuse süsteem loob võimaluse tervishoiu rahastamise ülevaatamiseks
9. august 2013, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestor ütles Postimehele, et patsient ja arst on võlaõiguslikus suhtes, millest tulenevalt on patsiendil õigus nõuda arstide poolt tehtud vea tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. «Seda teavad arstid aga patsientide teadvusesse see veel jõudnud ei ole.»
Ta tõi näite, et ligi 10 aastat tagasi oli Tartu ülikooli kliinikumil vastutuskindlustus, kuid nad loobusid sellest, kuna nõudeid ei olnud.
Nestori sõnul on väga tervitatav, et vastutuskindlustuse nõue kehtestatakse. «On see siis läbi poolsunni Euroopa Liidu direktiiviga või kuidagi muud moodi, igal juhul on see hea. Tulevik on patsiendile soodsam.»
Vastutuskindlustus ise saab olema kulu tervishoiusüsteemis. Nestor näeb siin aga võimalust üle vaadata süsteemi senine rahastamine.
«Me kulutame siin toodetud rikkusest tervisele liiga vähe raha ja me peaks seda tegema rohkem ning rohkem maksumaksja taskust, nii jaotub teenus ühiskonnas võrdsemalt. Kui arstiabi jääb igaühe enda rahakotile, nii ei pruugi need, kes arstiabi kõige enam vajavad, selleni jõuda.»
Ta tõstatas küsimuse, kuidas leida muid riigi tuluallikaid peale ravikindlustuseks mineva 13 protsenti sotsiaalmaksust ja kuidas seda tervishoius oleks mõistlik kasutada?
«Meil on aastaid ettepanek, et perearsti teenuse osutamine tuleks korraldada kiirabi teenusele sarnaselt – muudest maksudest, kui ravikindlustusest. Kiirabi puhul me ei küsi: oled sa kindlustatud või mitte. Meie oleme pakkunud, et perearsti teenus ei peaks sõltuma sellest, kas inimene on kindlustatud või mitte. See tähendaks aga omakorda seda, et maksaksime selle teenuse eest muudest tuludest kui ravikindlustusest.»
Ta märkis, et riigi tulude pool tuleb uuesti läbi mõelda ja kindlasti saab osaliselt perearstisüsteemi rahastada tänaste riigi tuludega, lisaks tuleks mõelda täiendavate tuluallikate leidmisele. «Näpuotsaga raha juurde tuua pole aga mõtet, tuleks teha põhjalikum muudatus.»
Nestori sõnul oluline hoida vastutuskindlustuse juhtumite arv võimalikult väike. «Selle saavutamiseks peaksid patsientide ja tervishoiuteenuste osutajate vahelised suhted olema tugevamatel alustel. Eelkõige tähendab see võrreldes tänasega paremat informeerimist – nii patsiendi enda, kui tema lähedaste informeerimist.»
Nestori sõnul võiks siinkohal mõelda patsiendi seaduse peale. «Esitasime selle kevadel riigikokku. Seaduse mõte ei ole kiusata tervishoiuteenuse osutajaid vaid, et oleks kindel ja selge seadusest tulenev loogika inimeste informeerimisel, kui neile tervishoiuteenuseid osutatakse.»
Kuna oktoobrist hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu kord patsientide vaba piiriülese liikumise kohta, on tekkinud möödapääsmatu vajadus kõiki patsiente ja raviasutusi hõlmava kindlustuse loomiseks. Ettevalmistatav raviasutuste vastutuskindlustus muudab protsessi nii patsientide kui ka raviasutuste jaoks lihtsamaks ja kiiremaks, kuid hüvitissummad ilmselt vähenevad.