Vastab doktor Arter: kuidas võidelda kroonilise väsimusega?

anestesioloog Markko Pärtelpoeg.

FOTO: Pm

Lugejate küsimustele vastab arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg.


Palun saatke oma küsimused aadressil arter@postimees või Maakri 23a, Tallinn.

1. Olen juba kuu aega maganud öösiti kaheksa tundi, aga tunnen end hommikuti ikkagi kurnatuna. Kuidas võidelda kroonilise väsimuse vastu?


Väsimus kimbutab teatud eluperioodil väga paljusid, kadudes enamjaolt pärast lõõgastust või head und. Kui aga lihtne puhkus ei aita, on tulemuseks unine olek keset päeva, energia- ja motivatsioonipuudus, ka keskendumisvõime ja meeleolu langus. Et tegu on organismi kaitsereaktsiooniga liigsele füüsilisele või vaimsele koormusele, saab väsimust alati pidada esimeseks signaaliks sellest, et meie vastupanu- ja kaitsevõime haiguste suhtes on nõrgenenud.



Üldjuhul aitavad väsimusest lahti saada üldised elustiilikorraldused: regulaarne unerütm ja -rutiinid (samad rahustavad tegevused enne magamaminekut), vaikne ja mugava voodiga magamistuba, loobumine raskemast söögist, kofeiinisisaldusega jookidest ja suitsetamisest enne magamaminekut. Kindlasti tuleb kasuks igapäevane tervisesport, tasakaalustatud ja tervislik toitumine, suhtlemine lähedastega.



Kui väsimus ei kao, tuleks pöörduda perearsti poole. Tihti on väsimus seotud füüsilise haigusega alates kergest külmetushaigusest kuni pahaloomuliste kasvajateni, suurel osal väsimuse all kannatajaist on aga põhjus emotsionaalset laadi. Kui arst on veendunud ja uuringud näidanud, et väsimuseks kehalist põhjust pole, võib see olla tingitud depressioonist, mida soodustab ka taasalgav pime aastaaeg.



Vähesel osal ehk ligi viiel protsendil pideva väsimuse all kannatajatest võib aga diagnoosida kroonilise väsimuse sündroomi. Sellistel inimestel muud põhihaigust ei leita ning nad ei kurda muud peale väsimuse, unehäirete ning mälu- ja keskendumisraskuste.



2. Kuidas saaks ruttu vabaneda piinavast nohust?

Nohu ravimise all mõistetakse tegelikult nohu leevendamist, sest sellist ravi, mis ägeda nohu päriselt ära võtaks, pole. Nohuravi eesmärk on, et eritis pääseks ninast välja ja õhk pääseks sisse.



Enamasti möödub nohu kahe nädalaga. Kui see kestab kauem, on alust arvata, et tegu pole enam viirusliku haigusega. Abi saamiseks tuleb esmalt selgeks teha nohu põhjus, sest sellest oleneb ravimi valik ja ravi tulemuslikkus. Vahel nõuab põhjuste selgitamine pikemaid uuringuid, ka ei saa kõiki nohuravimeid käsimüügist.



Apteegis retseptita müüdavad aerosoolid ja tilgad aitavad limaskesta turset leevendada ja alandada. Neid ei või kasutada kauem kui seitse päeva, vastasel juhul võib nohuravim kahjustada nina ja põhjustada nn raviminohu. Hea abivahend nina loputamiseks on meresoolalahust sisaldavad aerosoolid. Nina limaskesta turset aitavad vähendada tabletid ja siirupid, abiks on ka seespidiselt kasutatavad eeterlikud õlid mentooliga ja limaskesta taastumist kiirendavad õlid. Viimaseid ei kasutata tavalise ägeda nohu, vaid kuiva ninalimaskesta puhul.



3. Kas klappidest kõvasti muusika kuulamine võib kurdiks teha?

Kõrvaklappidest tulev muusika suundub otse sisekõrva ja kuulmiskeskussesse, andes neile palju suurema helikoormuse kui tavalisest väliskeskkonnast kõrva jõudev heli. Kõrvaklappidest kostev vali muusika mõjub kahjulikult, tekitades pideval kuulamisel kuulmishäireid ja viies aastatega kuulmise tõsise languseni. Liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjustusi saab vaid ennetada, mitte aga ravida.



Suuremad kuulmiskahjustused hiilivad ligi pikema aja jooksul. Üks Ameerikas tehtud uuring näitas, et seal kuulavad rohkem kui pooled üle 20-aastastest muusikat kõrvaklappidest liiga valjult, ja neist juba ligi kolmandik ei kuule enam kõrgsagedusi. Eestis hakkas muusika klappidega kuulamine laialt levima alles üsna hiljuti, ent meilgi ei tasuks ettevaatust unustada, sest juba pool tundi valju muusikat päevas võib pikemas plaanis kuulmist kahjustada. 



Lisaks tekitab püsiv müras elamine tugevat stressi, väsimust ja tähelepanu hajumist – viimane peaks eriti ettevaatlikuks tegema neid, kes autoroolis istudes või rattaga sõites kõrvaklappidest valju muusikat naudivad.