Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul sisaldavad paljukardetud transrasvhappeid vaid osaliselt hüdrogeenitud taimsed rasvad ning paljud Eesti toiduainete tootjad on üle läinud või üle minemas täielikult hüdrogeenitud taimsete rasvade peale.
Transrasvu hakkab Eesti toiduainetes vähemaks jääma
28. september 2009, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et ainus praegu kehtiv nõue on hüdrogeenitud taimsete rasvade üldine äramärkimine pakendil, ei ole tarbijal võimalik vahet teha, kas toode sisaldab üldse transrasvhappeid või mitte ning kui sisaldab, siis kui palju.
Tulevikus võime siiski saada paremini informeerituks. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on Euroopa Liidus juba 2,5 aastat menetlusel uus tarbijate teavitamise määrus, mille puhul on muu hulgas arutlusel olnud küsimus, kas muuta kohustuslikuks transrasvhapete väljatoomine pakendil.
Potisepp selgitas Tarbija24.ee'le, et toiduainete tootmisel kasutatavaid taimseid rasvu on kahesuguseid: täielikult ja osaliselt hüdrogeenituid. Nimelt on vedelaid taimseid rasvu vaja tootmises kasutamiseks tahkestada ehk hüdrogeenida.
«Kui hüdrogeenimine toimub osaliselt, tekivad lisandina mittesoovitavad transrasvhapped. Transrasvhapete mõju organismile on meditsiiniliste katsetega tõestatud, see mõju on tõesti negatiivne, juhul kui neid tarbitakse üle,» rääkis Potisepp.
Taimsete rasvade täielikul hüdrogeenimisel aga transrasvhappeid ei teki. Praegu võib tootmises Potisepa sõnul kasutada mõlemat varianti ning pakendimärgistusel ei tehta ka vahet, kummaga on tegemist.
«Me ei tea seda, ka mina täna seda ei tea, kui palju keegi ja kus kasutab transrasvhapetega taimseid rasvu. Tõepoolest, meil ei ole seda võimalik pakendi pealt välja lugeda. Küll aga ma tean seda, et näiteks jäätisetootjad on juba mitu aastat tagasi üle läinud transrasvhappeid mittesisaldavate hüdrogeenitud taimsete rasvade peale,» ütles ta. Ka paljud teised toiduainete tootjad on Potiseppa kinnitusel liikumas samas suunas.
Ka Evelin Ilvese põlu alla sattunud magusatootja Kalev turundus- ja müügidirektor Monika Heinrand ütles Arteris, et ettevõtte uuemates toodetes, näiteks pralinee-sarja toodetes, on juba kasutusel ainult uue põlvkonna toidurasvad.
Kalevi tootearenduse spetsialist Evelin Heiberg selgitas Tarbija24.ee'le, et uue põlvkonna rasvad on enamasti lõplikult hüdrogeenitud, mistõttu need ei sisalda transrasvhappeid või sisaldavad neid väga vähesel määral.
«Enamik magusatootjaid kasutab hüdrogeenitud toormeid, mis tõenäoliselt sisaldavad ka transrasvasid. Samas teeme me igapäevaselt jõupingutusi nende väljavahetamise nimel. Paraku on tegemist pikaajalise protsessiga, kuna üleminek uutele rasvadele nõuab paljude katsetööde tegemist, leidmaks kõige sobivam toore ehk siis selline toore, mis ei muuda näiteks kommi maitset ja konsistentsi,» rääkis Heiberg.
Vanema põlvkonna taimerasvade kasutamine ei ole Heibergi sõnul alati kokkuhoiuga seotud, sest taimsed rasvad pole alati kakaovõist või piimarasvast odavamad. «Pigem saavad siin määravaks toote omadused,» ütles ta.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp rõhutas, et meie tootjad ei ole maailmas kuidagi ainulaadsed ning tegelikult võime uhkust tunda, et meie toiduainetega on kõik väga hästi.
Samas ei tohi tema sõnul unustada, et Eesti tootjad konkureerivad välismaistega ning kui teised kasutavad odavamat toorainet taimsete rasvade näol, siis meie ettevõtted ei saa jääda kaotajaks. Siiski on Potisepp veendunud, et kui kõikide Eesti toiduainete ja importoodete puhul teha riskianalüüs nende koostisainete kohta, siis Eesti tootjad ei peaks häbenema.
«Eestis on loodud taimsete rasvade teemal kahjuks äärmiselt negatiivne foon ja sai see alguse tarbijakaitseametist ja kohukestest. Taimsete rasvade kasutamine toiduainetööstuses on tänasel päeval täiesti aktsepteeritud ja normaalne tegevus,» ütles Potisepp.
Taimsed rasvad on tema sõnul maailmas kasutusele võetud piimarasva alternatiivina, et inimesed ära toita - tõuseb ju inimeste arv maailmas iga päevaga ning see tähendab, et piima kui toorainet lihtsalt ei jätku enam piisavas koguses. Lisaks on professor Anti Arro tema sõnul välja toonud, et taimerasvadel on parem toitaineline koostis kui piimarasval.
Miks on taimerasvu vaja?
*väljatöötamise aluseks on olnud tooraine ehk piima defitsiit
*taimerasv on odavam ning seda on tootmises lihtsam kasutada
*taimerasvadest on abi piimarasva asendamisel, sest üha rohkem on laktoositalumatuid - näiteks Soomes on neljandikul inimestest piimatoodete talumatus
Allikas: Sirje Potisepp