Vastab doktor Arter: kuidas kõõmast lahti saada?

anestesioloog Markko Pärtelpoeg.

FOTO: Pm

Lugejate küsimustele vastab arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg.


Palun saatke oma küsimused aadressil arter@postimees või Maakri 23a, Tallinn.

Mul on juba pikemat aega kõõm, millest ma ei suuda kuidagi lahti saada. Kõigepealt kasutasin üht kõõmavastast šampooni, aga tulemusteta, siis ostsin uue kõõmavastase šampooni, aga ikka sama lugu. Mida ma peaks edasi tegema?


Kõõmaga peanahka tuleb kindlasti ravida, vastasel juhul haigus ainult süveneb. Üldjuhul peaks olema võimalik kõõma hästi kontrolli all hoida. Kergemal juhul piisab igapäevasest peapesemisest – see vähendab naha rasusust ja ketendamist.



Raskemal juhul on vaja erišampoone, mõnikord ka retseptiravimeid. Osal juhtudel tuleb ravišampoone ja käsimüügiravimeid kasutada pikema aja jooksul. Head on apteegis retseptita müüdavad kõõmavastased šampoonid, mis sisaldavad seenevastase toimega ketokonasooli. Šampooniga peaks pesema kaks korda nädalas ja juukseid pärast pesu korralikult loputama.



Ilma retseptita preparaatidest kasutatakse kõõma raviks ka lahuseid ja õlisid, mis sisaldavad kooriva toimega aineid, nagu glükoolhapet, salitsüülhapet, tsinkpüritiooni vm aktiivaineid. Et leida endale sobiv šampoon, tuleks neid proovida, kuid kui neist umbes kuu aja jooksul pole abi olnud, tuleb pöörduda arsti poole, kes määrab tugevamad ravimid.



Kas ehted ja kellad võivad tekitada allergiat või nahahaigusi? Mul on üks käekell, mida üldse kanda ei saa — nahk hakkab kohe kipitama ja sügelema.


Jah, mõnel inimesel põhjustavad teatud metallid nahaga kokkupuutuvatel aladel allergiat, mis väljendub nahal allergilise kontaktdermatiidina ehk teisisõnu – lööve tekib seal, kus nahk puutub allergeeniga kokku.



Küllaltki levinud on allergia paljudes aksessuaarides oleva nikli vastu. Näiteks võib allergiline lööve tekkida ihuga kokku puutuvatest metallpannaldest, teksade metallneetidest ja metallehetest. Sellist allergiat esineb keskmiselt viiel protsendil inimestest. Et teada saada, mille vastu just sina allergiline oled, tuleks pidada nõu allergoloogiga.



Kui palju peaks päevas vett jooma? Ühed ütlevad, et vähemalt kaks liitrit, teised leiavad, et ilma januta joomine on organismile hoopis kahjulik.


Veevajadus oleneb kliimast, east, soost, tööst, tervisest, ainevahetusest jm. Üldiselt vajab organism päevas umbes kaks liitrit vedelikku, millest vähemalt üks liiter peaks olema vesi. Siis saab keha normaalselt toimida ja igapäevastest ainevahetusjääkidest vabaneda.



Ebapiisav vedelikutarbimine võib viia tõsiste tervisehädadeni, näiteks kroonilise kõhukinnisuse, neerukivide tekke või isegi surmani. Aga ka pidev vee üleküllus mõjub kahjulikult, koormates neerusid ja südant.



Soovitan siinkohal lihtsat nippi: korrutage oma kehakaal 35 milliliitriga. Siis saate teada, kui palju vedelikku peaksite päeva jooksul tarbima.