Eesti teadlaste leiutatud HIV-vaktsiini kolm aastat kestnud katsetused inimestel näitasid, et see toimib. Siiski pole põhjust vaktsiini turuletulekut oodata mitte enne kui viie pärast.
Eestlaste leiutatud HIV-vaktsiini inimkatseid saatis edu
9. oktoober 2009, 18:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste leiutatud ning Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech arendatava vaktsiini katsealusteks olid Lõuna-Aafrika HIV-positiivsed, kes pole saanud viirust pärssivat antiretroviirusravi, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
40 katsealust said vaktsiinisüste, võrdluseks osales katses 20 inimest, kellele vaktsiini asemel anti platseebot.
Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas vaktsiin on inimesele ohutu, kas sellel ei esine kõrvalmõjusid ning kas vaktsiin suudab tekitada immuunvastust, st viiruse hulka inimese veres vähendada.
FIT Biotechi vaktsiin mobiliseerib tsütotoksilisi T-lümfotsüüte, nn tapjarakke tapma HI-viirusega nakatunud rakke.
«Vaktsineerituid jälgiti kahe aasta jooksul ning pooltel neist langes viiruse hulk veres 6-7 korda, 28 protsenti katsealustest kukkus viiruse hulk üle kümne korra,» ütles FIT Biotechi teadusdirektor ning Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav.
Lisaks kasvas vaktsineeritute veres CD4 positiivsete rakkude arv viiendiku võrra, need rakud on HI-viiruse märklauaks, nende arv nakatunute veres langeb järjepidevalt.
Ustavi sõnul on vaktsiini bioloogiline efekt võrdne sellega, kui katsealused oleks saanud üht viirusvastast ravimit. Erinevus on ainult selles, et vaktsiini süstiti kahe aasta jooksul kolm korda, ravimit tuleb võtta iga päev kolmel korral.
«Kuid siit tulemuse pealt tuleb edasi liikuda,» ütles Ustav. Juba on firmas valmis hoopis teist tüüpi vaktsiin. Kui Lõuna-Aafrikas kasutatu mobiliseerib tapjarakke, siis uus vaktsiin peab kehas tootma antikehasid.
Siin on probleemiks asjaolu, et kõik viirused, kaasa arvatud HIV, on väga muutlikud. Ustavi sõnul on HIVi pinnavalkude seast bioinformaatilisi meetodeid kasutades välja selekteeritud need, mis on püsivamad. Just neid peaks uus vaktsiin sundima organismi ära tundma ja nende suhtes antikehi moodustama.
Maailmas on HIV-vaktsiini püütud leida juba 20 aastat, kuid esimene tõsise eduni jõuti alles tänavu. Kahe nädala eest teatati Tais HIV-vaktsiini katsetuste lõppemisest, mis on senitehtutest suurim. Tais katsetati kahte varem inimkatsetes eraldi ebaõnnestunud vaktsiini koostoimes: üks vaktsiin tekitab HIVi suhtes antikehi, teine mobiliseerib tapjarakke. Viis aastat kestnud katsetes osales üle 16 000 inimese.
«Tai katse näitab, et peab olema kaks eritüübilist vaktsiini, mis koostoimes peavad tekitama viirusvastase kaitse,» ütles Ustav.
FIT Biotechi uudse antikehi tekitava vaktsiini katsetused ahvidel on algamas Pariisis novembris. Juba on käimas Prantsusmaal ja Inglismaal terapeutilise vaktsiini katsetused inimestel, kes on saanud HIVi vastu antiretroviirusravi. Eesmärk on selgeks teha, kas vaktsiin on võimeline nakkust organismis kontrolli all hoidma.
«Meie eesmärgiks on preventiivne vaktsiin, mis hoiaks ära inimese HIVi nakatumise,» ütles Ustav. Praegu on FIT Biotechi vaktsiinil pooleli kliiniliste katsete teine etapp. Kindlasti tuleb läbi teha ka kolmas etapp, kus katsealuste ring on oluliselt laiem.
«Meie vaktsiini puhul tuleb lõpuni viia teise faasi katsetused, millele järgneb kolmas faas, mis nagu Tai katsetustegi puhul võtab vähemalt kolm aastat,» ütles Ustav.
Edugarantiid aga pole. Kahe aasta eest teatas farmaatsiakompanii Merck, et kolmanda faasi katseteni jõudnud HIV-vaktsiini inimkatsetused tuleb lõpetada, sest vaktsiin osutus ebaefektiivseks.
Soome firma Fit Biotech on 2000. aastal alanud vaktsiiniarendusse investeerinud juba ligi 600 miljonit krooni.