Platseeboefekt pole ainult psüühiline nähtus - toimeta ravimi valuvaigistav mõju ilmneb ka selgrookanalis paiknevas seljaajus.
Teadlased: platseeboefekt pole vaid ettekujutus
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
19. oktoober 2009, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele tulemusele jõudsid Hamburgi-Eppendorfi kliinikumi teadlased pärast 15 inimesega tehtud katsete analüüsimist, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Nad leidsid funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abiga, et usk ravimi valuvaigistavasse toimesse summutab valusignaale seljaajus. See tähendab, et tegevuses on bioloogilised protsessid ning usk ravimisse tõepoolest vähendab valutunnet.
Katses osales15 meest, kes jagati kahte gruppi. Ühele rühmale öeldi, et nad said valuvaigistavat kreemi. Teised aga teadsid, et neile anti toimeta ravimit. Tegelikult polnud mingit valuvaigistit ka esimesele grupile antud kreemis.
Teadlased tekitasid kuumusega valu katsealuste kätele ja võrdlesid tomograafia abil valutundega seotud aktiivsust katsealuste seljaajus.
Kuigi toimeainet polnud kummaski kreemis, näitas fMRI, et valutundega seotud aktiivsus oli oluliselt väiksem, kui katsealused uskusid, et on saanud valuvaigistavat ravimit.
Platseeboefekt on arste ja ravimitootjaid hämmastanud ja häirinud juba palju aastaid. Ühest küljest on huvitav ja isegi lohutav, et patsient saab ennast ise aidata usuga ravimi toimesse.
Teisalt muudab platseeboefekti olemasolu uute ravimite katsetamise keerulisemaks. Tihti on väga raske öelda, kas ravimil üldse on mingit toimet või tuleb see platseeboefekti arvele kirjutada.