Lugejate küsimustele vastab arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg. Palun saatke oma küsimused aadressil
või Maakri 23a, Tallinn.
Vastab doktor Arter: millal tuleb eesnääret kontrollima hakata?
24. oktoober 2009, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on eesnääre, mida see teeb ja millal tuleb oma eesnääret kontrollima hakata?
Eesnääre paikneb põie all pärasoole ees. Üks selle peamisi ülesandeid on toota vedelikku, mis kaitseb ja toidab spermatosoide. Noortel meestel umbes kreeka pähkli suurune eesnääre ümbritseb ureetrat ehk toru, mille kaudu pääseb uriin põiest peenisesse. Eesnääret ümbritsevad närvid, mis kontrollivad erektsiooni.
Eesnäärme suurenemine põhjustab selle organi talitlushäireid. Probleemidele viitavad öine sage urineerimine, ootamatu või kiire urineerimisvajadus, urineerimise raskendatud alustamine, uriinijoa nõrgenemine, katkendlikkus ja järeltilkumine, mittetäielikult tühjenenud põie tunne, valu või ebamugavustunne alakehas, valulik ejakulatsioon, veri uriinis või spermas, libiido langus või langenud võime tekitada erektsiooni.
Eesnääre ja selle haigused ei mõjuta paiknemise ja anatoomia tõttu mitte üksnes urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja tervist üldisemalt. Osa mehi kipub nende sümptomitega alguses leppima ja võtma neid vananemise osana.
Siiski on igaühel, kel esineb mõni eelnimetatud sümptomitest, soovitatav viivitamatult arstiga nõu pidada. Varajase diagnoosi ja raviga saab ära hoida võimalikud tõsised tagajärjed, milleks võib olla näiteks prostatiit ehk eesnäärmepõletik, eesnäärme healoomuline suurenemine ja eesnäärmevähk.
Viimane tekib siis, kui mõned rakud eesnäärmes paljunevad kiiremini kui tavalised eesnäärmerakud, põhjustades turse ja kasvaja. Erinevalt eesnäärme healoomulisest suurenemisest võivad vähirakud eesnäärmest välja murda ja levida teistesse kudedesse, eriti skeletti ja lümfisõlmedesse.
Eesnäärmevähk on tavaliselt üks aeglasemalt arenevaid vähkkasvajaid, samas üks levinumaid kasvajaid Eesti meestel. Mida varem kasvaja avastatakse, seda edukam on ravi. Just seetõttu on oluline, et kõik üle 50-aastased mehed oma eesnääret kontrolliksid. Neil, kelle perekonnas on sarnast kasvajat varem esinenud, tuleks oma eesnääret kontrollida 40.–45. eluaastast alates vähemalt kord aastas.