Jaanus Harro: kas hakkame vähem jooma või kaome ajaloo näitelavalt

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi tohib 1. juulist avalikus kohas teisi häirimata juua.
Alkoholi tohib 1. juulist avalikus kohas teisi häirimata juua. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Alkoholisõltuvus on meie ühiskonnas tõsine probleem – Eesti on sellest tingitud surmade arvult jätkuvalt Euroopa tipus.

«Tuleb aru saada, et sõltuvushäire on väljakujunenud ajuhaigus ja nii tuleb seda ka kohelda. Ei saada ju arst südamehaiget ilma ravimata tervisejooksu tegema, selleks on hilja. Nii on ka sõltuvusega alkoholist,» rääkis Tartu ülikooli professor Jaanus Harro ja jätkas: «Probleeme alkoholiga on ümberringi rohkem, kui me hoomame. Oleme enamjoovate riikide hulgas ja sinna jääda me kauaks ei saa, sest meid pole palju – stsenaarium on selline, et me kas kaome ajaloo näitelavalt või hakkame vähem jooma.»

Eestis on täna hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltlast – 11 protsenti riigi tööealistest meestest ja 2,1 protsenti tööealistest naistest. Vastavat ravi saab neist vähem kui kümnendik. 2011. aastal oli Eestis 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80 protsenti meestel, kelle puhul esineb alkoholisurmasid kõige enam just nende parimas produktiivses eas.

«Ühest küljest mängib Eesti puhul rolli avaliku huvi puudumine ja inimeste suhtumine sellesse haigusesse, mistõttu sageli ei osatagi abi otsida,» selgitas Harro ja lisas: «Samas ei ole meil täna ka piisavalt asutusi, kus alkoholiprobleemiga tegeletaks. Statistikat vaadates on ravi teema aga üks kiiremini riiklikku sekkumist vajavaid valdkondi – sest alkoholism tähendab konkreetse inimese tervisekahjude kõrval ka töötust, suuremat kuritegevust, perevägivalda ja palju muid kaasnevaid probleeme.»

Täna kohtuvad Kumus spetsialistid Eestist ja Inglismaalt, et arutada alkoholisõltuvuse ravivõimaluste üle. Käesoleva aasta alguses andis Euroopa Komisjon müügiloa uuel toimeainel nalmefeenil põhinevale ravimile Selincro, mis jõudis aprillikuust Eesti apteekidesse. Ekspertide arvates avardab uus ravim märgatavalt alkoholismi ravimise võimalusi – teemale on pühendatud ka mitu konverentsi ettekannet.

Päeva juhib Tartu Ülikooli professor ja Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi juhatuse liige Jaanus Harro, kelle hinnangul on alkoholisõltuvushäire Eestis täiesti alaravitud, rohkem kui ükski teine meditsiiniline probleem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles