Eestis saab igal aastal seljaajutrauma umbes 50 inimest. Ohvriteks on noored mehed, kes kukuvad kõrgustest või saavad viga autoavariis.
Eesti on seljaajutraumade ohvrite arvult Euroopas esikohal
9. september 2013, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme kaitseb doktorant Liis Sabre väitekirja «Seljaajutraumade epidemioloogia Eestis. Peaaju aktivatsioonimuster seljaajutrauma ägedas faasis», kirjutab Med24. Uurimistööst selgus, et seljaajutrauma (SAT) invaliidistab maailmas igal aastal üle saja tuhande inimese. Eestis saab igal aastal seljaajutrauma umbes 50 inimest - Euroopas on see suurim haigestumus.
Ohvriteks on noored 16–30-aastased mehed, kes kukuvad kõrgusest või saavad viga autoavariis. Oluline traumapõhjus on ka sporditrauma, millest 90 protsenti on tingitud sukeldumisest. Selgus, et Eestis on peaaegu pooled patsiendid trauma saamise ajal alkohoolses joobes.
SAT korral saavad seljaajus paiknevad närvirakud otseselt või kaudselt kahjustada. Suurel osal patsientidest jääb seetõttu eluaegne täielik või osaline jalgade ja/või käte halvatus ning tundlikkushäired, sest kahjustunud närvirakud seljaajus ei taastu enam endisele tasemele.
SAT järel hakkab organism oodatust kiiremini vananema. Kuna häiruvad paljud füsioloogilised protsessid, esineb neil patsientidel palju traumajärgseid tüsistusi ning suurem suremus võrreldes tervete isikutega.
Suremus on suurim esimesel traumajärgsel aastal. Peamisteks surmapõhjusteks on välised põhjused, sepsis ja südame-veresoonkonnahaigused. Kahjuks on SAT-patsientide hulgas suur ka enesetappude hulk.
SAT-ravi tänapäeval puudub, seega on tähtsaim ennetus.