Narkoraport: asendusravi on Eestis kättesaadav vaid vähestele

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Täna Brüsselis avaldatud Euroopa narkoraport kiidab Eestit süstlavahetuse ja asendusravi laiendamise eest, kuid märgib, et asendusravi on endiselt kättesaadav vaid vähestele.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2009. aasta aruanne märgib, et kuigi ravil olevate inimeste arv Eestis on kasvanud oluliselt, oleme endiselt nende kümne riigi hulgas (Läti, Leedu, Soome, Norra, Kreeka, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia), kus asendusravi on kättesaadav vaid vähestele opiaatsõltlastele.

Eesti kuulub 30 Euroopa riigist kuue hulka, kus narkootikumidega seotud suremus on erakordselt kõrge - 40 surmajuhtu ühe miljoni elaniku kohta 15-64-aastaste vanuserühmas. Teised sama näitajaga riigid on Luksemburg, Norra, Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid.

Tänavune aruanne toob sarnaselt eelmise aastaga esile Eesti edusammud süstlavahetusteenuse laiendamisel ja asendusravi kättesaadavuse tagamisel. Eestit tunnustatakse aruandes koos Tšehhiga töö eest, mis tehtud asendusravi teenuste kvaliteedi parandamises.

Ülevaates märgitakse, et 2007. aastal jagati Euroopas süstivatele narkomaanidele kolmandiku võrra rohkem süstlaid kui 2003. aastal. Peale Eesti kasvas perioodil 2003-2007 süstlavahetusteenuse raames jagatud süstalde arv veel seitsmes riigis (Belgia, Tšehhi, Ungari, Austria, Soome ja Slovakkia).

EMCDDA märgib, et võrreldes teiste ELi liikmesriikidega (1-5 juhtu 1000
elaniku kohta 15-64-aastaste vanuserühmas), on süstivate narkomaanide levimus Eestis kõrge (15 juhtu 1000 elaniku kohta 15-64-aastaste vanuserühmas). Arvestades Eesti süstivate narkomaanide rahvastikurühma suurust ja nende hulgas kõrget HIV-levimust, oleks Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul vaja süstlavahetusteenust veelgi laiendada.

Aastaraporti hinnangul on murettekitav noorte opiaatide süstijate arvukuse kasv Euroopas. Eestis, Tšehhis, Lätis, Leedus, Austrias, Rumeenias ja Slovakkias on üle 40 protsendi opiaatide süstijatest alla 25-aastased. Ülejäänud 11s andmeid esitanud riigis jääb nende arv alla 20 protsendi.

Euroopas oli 2007. aastal asendusravil 650 000 opiaatide tarvitajat. Raviteenuse pakkumist laiendanud riikide hulgas märgitakse Eesti ära maana, kus viie aastaga on enim kasvanud asendusravi saajate arv: 60st ligi 1000ni. Oluliselt kasvas perioodil 2003-2007 asendusravi kohtade arv ka Bulgaarias: 380lt ligi 3000ni.

Raport märgib, et jätkuvalt on suureks probleemiks kanepi tarvitamine kooliõpilaste hulgas. 2007. aasta ESPAD uuringu järgi on Tšehhi 45 protsendiga Euroopas esirinnas kanepit elu jooksul tarvitanud 15-16-aastaste õpilaste osakaalu poolest, sellele järgnevad Hispaania (36%), Slovakkia (32%), Prantsusmaa (31%), Ühendkuningriigid (29%), Holland (28%) ja Eesti (26%).

EMCDDA hinnangul on enamik Euroopas konfiskeeritud amfetamiinist toodetud Hollandis, Poolas ja Belgias ning vähesel määral ka Eestis ja Leedus.

Brüsselis iga-aastaselt esitletav EMCDDA raport annab võrdleva ülevaate narkootikumide tarvitamisest ja nendega seotud tagajärgedest ning meetmetest narkootikumide leviku tõkestamiseks ELi 27 liikmesriigis ning lisaks Norras ja ELi kandidaatriikides Horvaatias ja Türgis.

Aruande peatükkides on värskeimad andmed narkootikumidega seotud nakkushaigustest ja surmajuhtumitest, uutest narkootikumidest ja esilekerkivatest suundumustest ning Euroopa uimastiprobleeme käsitlevatest poliitilistest ning õigus-, sotsiaal- ja tervishoiuküsimustest.

Eesti poolt osaleb EMCDDA töös ning panustas aastaaruande valmimisse Tervise Arengu Instituudis paiknev Eesti Uimastiseire Keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles