Ministeerium: vaid vaktsiinile lootev tervishoiusüsteem on kaitsetu

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seagripivaktsiin.
Seagripivaktsiin. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Sotsiaaldemokraadid teatasid täna, et arstidele ja õdedele oleks pidanud uue gripi vaktsiini ära tellima juba sügisel, sest kui arstid on haiged, väheneb valmisolek tervishoius. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei saa aga pelgalt vaktsiinile loota.


Ministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi sõnul on tervishoiusüsteemi valmisolek kavandatud sõltumata sellest, kas tervishoiutöötajad on haiguse massilise leviku alguseks vaktsineeritud või mitte.

«Nagu näitab ka teiste riikide kogemus ja mitte ainult seoses paari viimase pandeemiaga, tulebki tervishoiusüsteemi valmisoleku loomisel võitluses kiirelt pandeemiaks kujunevate nakkushaigustega sellest eeldusest lähtuda. Tervishoiusüsteem, kes loodab vaid vaktsiinile, on kaitsetu ise ja ei suuda pakkuda vajalikku teenust ka abivajajale,» selgitas Rosenfeld.

Seepärast ongi tema sõnul Eestis väga tõsist tähelepanu pööratud just isikukaitsevahendite soetamisele. «Täna on riigis olemas tõhusad isikukaitsevahendid kõikidele eesliini tervishoiutöötajatele minimaalselt neljaks-viieks nädalaks,» lisas Rosenfeld.

Ministeeriumi meedianõunik nentis, et täiendav kaitse, mille tagab vaktsiin, on vajalik ja asjakohane, kui ainult sellele loota pole õige. «Vaktsiini väljatöötamine võtab alati aega, haigus jõuab alati enne kohale. Tervishoiusüsteemi kaitsevõime rajamine vaktsineerimisele oleks lühinägelik,» rääkis ta.

Haiglate koormus tõuseb

Sotsiaademokraadid tõmbasid oma pressiteates tähelepanu ka sellele, et epideemia Eestisse jõudes tõuseb Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla, Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla koormus, kuna nendes haiglates on nakkusosakonnad, kuhu gripihaiged paigutatakse. Sellega võib kaasneda vajadus täiendavate voodikohtade ja lisatööjõu järele, milleks on haiglatel tarvis lisaraha.

Jana Rosenfeldi sõnul on Eesti haiglad võimalikuks gripipuhanguks valmis - vajadusel vähendatakse plaaniliste haigete teenindamist ja selle arvel luuakse juurde haiglakohti raskelt grippi haigestunutele, seehulgas intensiivraviks.

Ministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rääkis eile, et vajadusel saab uue gripi punangu puhul kasutusele võtta umbes 40 protsenti haiglate ressursist. Samas peab Normeti sõnul haiglal jääma võimekus osutada abi kõigile erakorralistele haigetele ehk õnnetuste, vigastuste ja muude eluohtlike seisundite puhul.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Heljo Pikhof märkis pressiteates ka seda, et riskirühmad tuleb vaktsineerida riigi kulul. Seda ongi praegu plaanis teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles