Noor arst enamasti maale tööle ei lähe

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maal on tore hobusega jõulusõitu teha, kuid noori spetsialiste, teiste seas perearste sellega sinna ei meelita.
Maal on tore hobusega jõulusõitu teha, kuid noori spetsialiste, teiste seas perearste sellega sinna ei meelita. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Kuigi perearsti eriala on arstiteadust õppivate noorte seas popp valik, on Eestis ikka perearste puudu ja kartus, et väiksemad maapiirkonnad jäävad arstita, võib mõne aasta pärast tõeks osutuda, nentis Eesti Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda.

Aastas lõpetab perearsti eriala ligi 20 noort inimest ja kuigi see on teiste erialadega võrreldes üsna suur arv, ei kata see Kalda hinnangul ära reaalset vajadust. Maale läheb nendest noortest arstidest vaid mõni üksik. «On neid, kes lähevad maale ja on tublid, aga enamasti kardetakse. Maale läheb ikka see, kes tõesti tahab sinna minna ja maal elada, kellele see sobib,» sõnas Kalda.

 Olukord on Kalda arvates selline mitmel põhjusel. Esiteks jõuab maalt pärit noori arstiteadust õppima väga harva, enamik on ikka linnast. Teiseks pole väikestes maakohtades piisavalt patisente ega ka kolleege, kellelt vajadusel nõu küsida ja tuge saada. Kolmandaks ei pruugi maal olla kooli, kuhu noor inimene oma lapse õppima saaks panna. «See ei ole perearstide probleem, see puudutab ka paljusid teisi kitsamaid erialasid,» oli Kalda veendunud.

Antud mured ei ole Kalda sõnul tegelikult üleöö tekkinud, nende üle on perearstid ja omavalitsused arutanud juba aastaid tagasi, kuid suuremaid muutusi see kaasa ei toonud. «Siis lihtsalt ei adutud seda probleemi, tegutsema hakatakse siis, kui ühel päeval perearsti enam pole,» ütles ta.

Perearstide esindaja hinnangul ei piisa noorte tohtrite maale meelitamiseks ainult lisaraha ja  korteri pakkumisest. Maaelus on laiemaid probleeme, mis nõuavad lahendust, ja kuniks neid pole leitud, peaksid omavalitsused arstiabi osas mõtlema paindlikumalt. Näiteks kui Võrumaa ühes külakeses enam arsti pole, siis võiks omavalitsus arsti nõu vajavad patsiendid kokku koguda ja nood siis bussiga linna arsti juurde sõidutada, pakkus Kalda välja ühe võimaluse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles