Mitmes maailma piirkonnas tehtud uuringud näitavad, et lühinägelikkust esineb praegu oluliselt rohkem kui mõnekümne aasta eest. Viimati said teadlased sellele kinnitust Ameerika Ühendriikidest.
Lühinägelikkusega hädas inimeste hulk kasvab
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
16. detsember 2009, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikides esineb 12-54-aastaste inimeste seas lühinägelikkust praegu 42 protsendil, 1970. aastatel tehtud sarnasest uuringust ilmnes, et lühinägelikkus tegi siis muret vaid 25 protsendile, vahendas Reuters.
Antud uuringu üks autoritest doktor Susan Vitale märkis, et tulemus ei olnud tegelikult üllatav, sest sama on ilmnenud ka Aasiast, Austraaliast, Aafrikast ja Iisraelist tulnud raportitest.
Miks lühinägelikkus tekib, on praegu täpselt teadmata. Osa riskifaktoreid on seotud näiteks enneaegse sünni ja pärilikkusega. Samas on tehtud ka uuringuid, milles on lühinägelikkust seostatud lähedalt vaatamist nõudvate töödega nagu lugemine, arvuti ja väikeste elektroonikaseadmete kasutamine. Vitale hinnangul on täiesti võimalik, et viimased põhjused on lühinägelikkuse sagenemises süüdi, sest meelelahutus ja töö on just elektroonikat silmas pidades viimase 30 aastaga väga palju muutunud.
Vitale tõi välja ka ühe Austraalias tehtud uuringu, kus leiti, et lastel, kes viibivad teistest enam õues, on lühinägelikkuse tekkeks väiksem risk. Vitale sõnul võib õues viibimine silmadele kasulik olla seetõttu, et õues on valgus teistsugune ja inimene vaatab seal rohkem kaugeid kui lähedal asetsevaid objekte.