Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIVi vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.
Koduseast on kasu HIVi uuringutes
23. detsember 2009, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahvide hulgas on levinud inimese HIVile sarnane immuunpuudulikkust tekitav viirus SIV, kuid Aafrikast pärit ahvid ei jää selle viiruse tõttu haigeks. Nii on üks võimalus kasutada Aasiast pärit reesusmakaake, kellel SIV tekitab inimeste aidsiga sarnast haigust, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal
.
«Kuid SIV ja HIV on siiski üksteisest väga erinevaid ja nendel katsetel saadud olukord ei kajasta tegelikkust adekvaatselt,» ütles Adojaan. «Õigupoolest annavad neil tehtud katsed uutele vaktsiinikandidaatide edukusele liiga kõrged lootused.»
Veelgi hullem on meditsiiniteaduse peamine katseloom hiir. Hiire immuunsüsteem ja inimese immuunsüsteem erinevad olulisel määral, inimese organismis on rakulist immuunvastust võimaldavate molekulide mitmekesisus oluliselt suurem kui tavaliselt kasutatavatel hiireliinidel.
Seega ilmnes uudse vaktsiini tõeline mõju alles siis, kui seda asuti inimesel katsetama.
Nii leidis Adojaan äsja Tartu Ülikoolis doktoritööna kaitstud uurimuses, et üks võimalik lahendus on teha katsetusi tavalistel kodusigadel. Inimese ja sea immuunsüsteem on piisavalt sarnased, lisaks on inimese ja sea kaal võrreldav, see võimaldab vaktsiinidoosi märksa täpsemalt kontrollida.
Samuti on võimalik sigadel uurida erinevaid vaktsiini organismi viimise meetodeid ja ennustada, milline võiks olla nende tulemuslikkus inimesel.
Pärast tema uuringut on FIT Biotech uuringutes kasutusele võtnud peamiselt sead. «Sigade kasutamine on maailmas HIV-vaktsiini uuringutes uudne. Kuid endiselt käivad vaktsiinikatsed meil samaaegselt ka ahvidel, Prantsusmaal makaakidel,» ütles Adojaan.