Eestis valmistutakse esmakordselt koolitama vabatahtlikke tugitudengeid, kes vastava väljaõppe saanuna on valmis kaaslaste hingemuresid kuulama ning esmast nõu ja abi pakkuma.
Tugitudengid hakkavad kaasülõpilastele hingeabi pakkuma
31. detsember 2009, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui tudengite koolitamiseni jõutakse, on aga Eestis vaja spetsialiste, kes seda teha oskaksid. Selleks tulevad jaanuari esimesel nädalal Tartusse Oxfordi Ülikooli tugitudengisüsteemi rajaja Anne Ford ja sealne tugitudengite koolitaja ja superviisor Ruth McCalman. Nemad õpetavad välja esimese rühma psühholoogi-taustaga inimesi, kes omakorda hakkavad koolitama Eesti kõrgkoolides esimesi tugitudengeid.
Tugitudeng on vastava koolituse läbinud mõistev, tähelepanelik ja neutraalne kuulaja. Tal on positiivsed tudengieluga toimetuleku kogemused ning ta oskab kaasõppijale raskustes toeks olla. Tugitudeng ei paku psühholoogilist nõustamist, küll aga oskab ta noore vajadusel professionaali vastuvõtule suunata.
Archimedese programmi Primus koordinaator üliõpilaste tugiteenuste alal Inga Kukk ütles, et koolitusel osaleb kokku 18 nõustajat Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kunstiakadeemiast, Maaülikoolist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja Tartu Ülikooli kolledžitest.
Kukk kinnitas, et esimesi tugitudengeid hakkavad praegu teadmisi saavad inimesed kõrgkoolides loodetavasti koolitama kevadel ja sügisel võiksid üliõpilased juba tegutsema hakata.
«Alustame tasa ja targu,» rääkis Kukk. «Praegu tulevad koolitajad Oxfordist, kes tutvustavad sealset programmi. Peame vaatama, kuidas seda olemasoleva tuutorlussüsteemiga liita.»
Kukk selgitas, et kui tuutor aitab eelkõige esmakursuslasi ja just õppetööga seotud küsimustest, siis tugitudeng on toeks kõigis õppeastmetes hingemuredega hätta jäänud üliõpilastele. «Tugitudeng oleks see, kes märkaks, kui kaaslast midagi vaevab. Sageli piisab ärakuulamisest,» ütles Kukk.
Kukk arvas, et ka Eesti üliõpilane räägib oma probleemidest pigem eakaaslasele, kui hakkab otsima võõrast professionaali. Juba mure jagamine võib teinekord suureks abiks olla.
Tugitudengiks võivad saada kõik õppijad alates teisest kursusest, kes on läbinud sobivusvestluse, 30-tunnise koolituse ning osalevad peale tegutsema asumist supervisioonidel. «Ilmselt on valiku sõel tihedam kui tuutorite puhul,» märkis Kukk.
Kukk kinnitas, et eelkõige on tegu suhtlemiskoolitusega ja tugitudengiks hakkaval noorel on sellest edaspidises elus igal juhul kasu. «Näiteks tööandjad välismaal hindavad seda, kui üliõpilase CV-s on kirjas, et ta on saanud tugitudengi koolituse,» märkis ta.
Tugitudengite juhendajate koolituse läbiviimist toetab kõrghariduse kvaliteediarendusprogrammi Primus kaudu Euroopa Liit.
Tugitudenglus
Oxfordi Ülikoolis alustati tugitudengi koolitusprogrammi 1991. aastal. Alguse sai see kaastudengite ärakuulamise ja toetamisega tegelenud tudengite huvist ning vajadusest vastavate teadmiste järele.
Praeguseks on tugitudengi koolituse läbinud enam kui 2000 üliõpilast ning igal aastal lisandub umbes 120 uut koolituse läbinut. Oxfordi Ülikooli 39 kolledžist töötavad praeguseks tugitudengite rühmad 26 kolledžis.
Iirimaa ülikoolides alustati tugitudengite koolitamist 2000. aastast. Rootsi Göteborgi Ülikooli esimesed tugitudengid said koolituse 2004. aastal.
Allikas: PM