Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) rahulolematud ja juhtkonnas pettunud töötajad pöörduvad riikliku lepitaja poole, sest haigla juhtkond otsustas möödunud nädalal jätta nendega kollektiivlepingu sõlmimata.
Pettunud suurhaigla tohtrid pöörduvad lepitaja poole
24. september 2013, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kollektiivlepingu ülesütlemine polnudki LTKHs juba traditsiooniliseks muutunud juhtimiskultuuritust arvestades mitte väga suur üllatus, kuid uue kollektiivlepingu sõlmimise ettepaneku kategooriline tagasilükkamine oli siiski ootamatu,» ütles teisipäeval BNSile Eesti Arstide Liidu (EAL) usaldusisik LTKHs Lembi Aug.
Haigla juhatus otsustas möödunud neljapäeval jätta aasta lõpus kehtivuse kaotava kollektiivlepingu uuendamata ning kehtestada meditsiinipersonali töötasu ja hüved juhatuse otsusega. LTKH juhatuse esimehe Imbi Moksi sõnul otsustaks juhatus lisapuhkuse, erinevate toetuste maksmise jms.
Haigla juhi sõnul plaanib juhatus jätkata kollektiivlepingu lõppemisel meditsiinipersonali töötasu tõstmist kuni 20 protsenti. «Osaliselt on palgatõus rakendunud juba vastavalt tänavu märtsist kehtima hakanud riikliku tervishoiutöötajate kollektiivlepingule,» ütles Moks.
LTKH töötajate esindajad on Moksi sõnul teinud töötajate huve kaitstes väga tublit tööd. «Aga nende poolt väljapakutud soovid, mis oleksid fikseeritud uues kollektiivlepingus, ei taga haiglale jätkusuutlikku arengut,» ütles ta.
Augi sõnul peavad töötajad kollektiivlepingut stabiilse ja motiveeriva töökeskkonna oluliseks osaks, mis osaliseltki pidurdaks meditsiinipersonali lahkumist LTKHst. «Töötajaid häirib ka see, et haigla prioriteet näib haigete ravimise asemel olevat ehitamine ja kinnisvaraarendus, mis toimub personali palkade arvelt,» sõnas Aug.
Linnavalitsus võib sundida
Töötajate usaldusisiku sõnul toob öötöö koefitsiendi langus otseselt kaasa palga vähenemise ja enim kannatavad selle tõttu õed ja hooldajad.
«Imbi Moksi poolt BNSile antud kommentaaris lubatakse kuni 20-protsendilist palgatõusu, kuid haigla siselehel on juhatuse esimees varem väitnud, et tunnitasusid tahetakse tõsta nii palju, et öötöö koefitsiendi langetamisel töötasu ei väheneks. Räägitud on tunnitasude tõusust 20-30 sendi võrra, mis praegustes konkurentsitingimustes ei suuda tagada haiglale piisavalt meditsiinipersonali,» lausus Aug.
Tema sõnul annaks kollektiivleping töötajatele selge palgapoliitika ja kindlustunde, sest individuaalsete töölepingute sõlmimisel on töötaja nõrgem pool.
Kollektiivlepingu lõppemisega kaovad Augi sõnul paljud aastaid töötajatele kehtinud soodustused. «Mõned neist on juhatus küll lubanud kehtestada ühepoolselt oma otsusega, kuid pole mingit garantiid, et seda otsust varsti ei muudeta. Juhatuse senine käitumine igatahes usaldust ei ärata,» sõnas töötajate usaldusisik.
Aug ütles, et kutseliitude esitatud uue kollektiivlepingu projekti arutamisest juhatus keeldus ja Moks lõpetas läbirääkimised avaldusega, et LTKHs kollektiivlepingut enam kunagi ei sõlmita. «Seaduse kohaselt kirjutatakse nüüd alla eriarvamuste protokoll ja töötajate esindajad pöörduvad riikliku lepitaja poole,» ütles ta.
EALi peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on kollektiivlepingu ülesütlemine Eesti tervishoius pretsedenditu juhtum ja niisugust täielikku koostöövalmiduse puudumist ning ülalt alla vaatamist oma töötajatele nagu ilmutas LTKH juhatus läbirääkimistel ei ole ta varem haiglajuhtide esituses näinud.
«Võimalik, et LTKH juhatus on pandud sundseisu ja kollektiivlepingu likvideerimine toimub haigla nõukogusse kuuluvate Tallinna abilinnapeade Merike Martinsoni ja Taavi Aasa korraldusel, mis lähtub linnavalitsuse tervishoiupoliitikast, aga see ei ole vabandus,» sõnas Rehemaa.
Selle aasta märtsist kehtiv üleriigiline kollektiivleping reguleerib ainult tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu ja töökoormust, kõiki muid töötingimusi soovis haiglate liit, kuhu kuulub ka LTKH, käsitleda haiglate lepingutes. Kollektiivlepingute sõlmimisel on Arstide liit võtnud eeskuju eelkõige Soomest. «Loodetavasti ei käi teised haiglajuhid Lääne-Tallinna jälgedes, muidu anname põhjanaabritele veel ühe selge eelise meditsiinilise tööjõu turul,» ütles Rehemaa.
Imbi Moks oponeeris, et LTKH juhatuse pädevus ja konkreetne ülesanne on näha haigla arenguid perspektiivis tagades haigla eksisteerimise võimalikkus ka edaspidi. Otsused, kas ja kuidas sõlmida kollektiivlepingut, sünnivad siiski LTKH juhatuses, mitte nõukogus. «On kahetsusväärne, et LTKH usaldusisikud kasutavad meediaväljaandeid survestamaks oma ideede läbisurumist, kuid ei leia aega kohtuda piisavalt töötajatega,» rõhutas ta.