Rasedad peaksid infrapunasauna vältima

Eesti ämmaemandate ühingu juhatuse liige Made Bambus selgitas, et erinevalt leili­saunast, kus soojuskandjaks on õhk ja kuum veeaur, jõuab infrapunasaunas soojuskiirgus otse kehani. «Teatakse, et infrapunakiired soojendavad nahaaluseid kudesid kuni nelja sentimeetri sügavuselt, kutsudes esile pindmise rasvkoe ja lihaskoe temperatuuri tõusu. Sellega kaasneb tugev higistamine, kuigi saunaõhu enda temperatuur on suhteliselt madal, umbes 35–45 kraadi,» rääkis Bambus.

Ta lisas, et infrapunasaun on saunade seas kõige uuem leiutis, mistõttu pole pikaajalist kogemust ega täpseid andmeid ja uuringuid selle mõju kohta. «Ka tervetel inimestel, sealhulgas mitte rasedatel, ei soovitata infrapunasauna kasutada rohkem kui kolm korda nädalas ning osa allikaid peab infrapunasauna rasedatele täiesti vastunäidustatuks,» kõneles Bambus.

Ta selgitas, et põhjuseks on just kudede süvakuumutamine, mis tõstab kogu keha temperatuuri paari-kolme kraadi võrra, ning suure hulga vedeliku kaotus lühikese aja jooksul. Mõlemad võivad rasedale olla ohtlikud. «Jääb üle loota, et iga rase tahab ja oskab käituda vastavalt oma seesmisele äratundmisele,» lisas Bambus.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõu Ülle Kadastiku sõnul on infrapunakiirte mõju rasedatele ja rasedusele vähe hinnatud, kuid senistes uuringutes on leitud, et lootevee temperatuuri tõus on kahjulik ning suurendab loote väärarengute ohtu. «Eriti suur oht lootele on raseduse alguses, kui toimub organite areng. On ka raseduse iseenesliku katkemise oht, eriti raseduse varajases staadiumis,» selgitas Kadastik, kelle sõnul ei tasuks ka lühiajalisi protseduure teha regulaarselt.

Kui infrapunasauna tavaseansi pikkus on pool tundi, siis näiteks Keila ja Lahmuse taastusravikeskuses soovitatakse rasedatele kuni kuueminutilisi seansse, samas Kalev SPAs ja Narva-Jõesuu SPAs ei soovitata rasedatel üldse infrapunasauna minna.

Ämmaemandate ühingu juhatuse liige Ingrid Kaoküla infrapunasauna rasedatele ei soovita, kuigi päris keelatud see ei ole. Ta lisas, et temperatuuri tõusuga kaasneb hulk muutusi, mis ei ole rasedusele soodsad ning mida ei tohiks kunstlikult esile kutsuda. «Seda põhjusel, et kehas toimuvad biokeemilised protsessid, nagu rakkude kasv ja paljunemine, aine-, gaasi- ja energiavahetus, väga kindlal temperatuuril ja keha lihtsalt ei toimi normaalselt ei kõrgemal ega madalamal temperatuuril,» selgitas ta.

Kaoküla nimetas ühe riskifaktorina ka seda, et intensiivse soojuse toimel vabanevad kudedest mitmesugused mürgised ühendid, näiteks raskemetallid, nagu elavhõbe, plii ja kaadmium. «Enamik vabanenud mürkidest väljub higiga, aga osa satub vereringesse ja võib jõuda ka looteni,» selgitas ta.

Kaoküla lisas, et kindlasti tuleks hoolitseda sellegi eest, et kaotatud vedelik saaks asendatud. Seepärast tuleks nii enne kui pärast sauna piisavalt vett juua. Ka vanniprotseduurid suurendavad vedelikuvajadust, mispärast soovitas Kaoküla rasedatel spaas igal ajal joogiveepudel käepärast hoida.

Teiste saunadega on asi lihtsam. Soome, auru- ja suitsusauna puhul võiks rase eelkõige jälgida oma enesetunnet. Bambus lisas, et naine, kes on harjunud saunas käima, kelle tervis on korras ja kes tunneb end saunas ka rasedana hästi, võib saunamõnu endale lubada.

Kaoküla lisas, et aurusaun ja teised madalama temperatuuriga saunad, nagu soola-, Rooma ja Türgi saun sobivad rasedale hästi. «Kuid aroomisauna juures tuleks kaaluda, kas minu kehas arenev loode vajab praegu seda aroomiainet. Eeterlikel õlidel on toime kogu organismile ja need jõuavad läbi platsenta ka looteni,» selgitas Kaoküla.

Ämmaemandad rõhutasid, et kindlasti ei sobi rasedale ekstreemsused – liiga kõrge temperatuur, kaua saunas viibimine ning külma ja kuuma järsk vaheldumine. Samas märkis Kaoküla, et tähtsaim on hea enesetunne: tuleks jälgida, et ei tekiks pearinglust, õhupuuduse tunnet ega südamekloppimist.