Äärmiselt külm ilm võib tekitada küll tunde, et ma külmun kohe surnuks, ent temperatuuri langedes on pigem reaalsed variandid külmakahjustus ning teised terviseriskid. Surm saabub äärmuslikes tingimustes ning enne, kui keha reaalselt ära külmub.
Kas inimene võib surnuks külmuda?
8. jaanuar 2010, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese organismi on sisse ehitatud kaks mehhanismi, mis meid külma eest kaitsevad, kirjutab
.
Kohe, kui külm õhk näkku paiskub, hakkab keha ennast ise isoleerima, juhtides verd nahast ja väljaulatuvatest osadest, nagu sõrmedest ja varvastest, eemale keha sisemusse. Selline protsess aitab piirata kaotatava kehasoojuse hulka.
Ameerika teadlane John Castellani selgitas, et teine keha reaktsioon on värisemine. Inimene võib naha temperatuuri langedes kogeda kerget värisemist, ent suurem värin esineb alles siis, kui üleüldine kehatemperatuur langeb.
Tavapäratult madalat kehatemperatuuri nimetatakse alajahtumiseks ehk hüpotermiaks ning seda tavapäraselt külmaga kokku puutudes ei koge. Ent kui inimene on märg ja tal on külm, on lugu hoopis teine - keha kaotab vees soojust 25 korda kiiremini kui õhus.
Ameerika arst Michael Sawka selgitas, et inimestel võib alajahtumine esineda ka plusskraadidega, kui sajab vihma. Normaalne kehatemperatuur on 37 °C ning kergekujuline hüpotermia võib esineda 35-kraadise kehatemperatuuri juures.
«Kui kehatemperatuur sellest allapoole langeb, võib edasi juba väga halvasti minna,» lisas Sawka.
32,8 °C juures võib esineda mälukaotus ning 27,8-kraadise kehatemperatuuri juures kaotab inimene teadvuse.
Sawka seletas, et alla 21-kraadise kehatemperatuuriga on inimene juba kriitiliselt alajahtunud ning sellisel juhul võib ta ära surra.
Madalaim kehatemperatuur, mille puhul inimene on ellu jäänud, on 13,7 °C.
«Üleüldise kehatemperatuuri langemist ei esine niisama lihtsalt, ent pindmise temperatuuri languseks pole palju vaja,» rääkis John Castellani.
Kõige vastuvõtlikumad külmale on just sõrmed ja varbad, kuna keha vähendab nende verevarustust üldise temperatuuri hoidmise nimel. Isegi kui varbad on saabastega kaitstud, võib varvaste temperatuur langeda väga madalale.
Külmakahjustused tekivad miinuskraadidega õhutemperatuuri ning jäise tuule koosmõjul.
«Külmumise juhtumite arv tõuseb tavaliselt väga külma tuule puhul, umbes -26-kraadise lõõtsega,» lisas Castellani.
Olenevalt olukorrast kulub külmumiseks aega erinevalt. Näiteks kui õhutemperatuur on -17 °C ja tugeva tuulega -28 °C, võib inimesel tekkida külmakahjustus 30 minutiga. Ent kui õhk on -26 °C ja tuulega -48 °C, võib külmakahjustus tekkida vaid viie minutiga.
Michael Sawka lisas, et inimesed, kes ennast külmas karastavad, suudavad jäise temperatuuriga kohaneda ning soojust tunduvalt efektiivsemalt toota ja säilitada.