Teadlaste sõnul on naistel hilisemas vanuses raske rasestuda, kuna 30. eluaastateks on naised kaotanud ligi 90 protsenti oma munarakkudest.
30. eluaastateks on naised kaotanud 90 protsenti oma munarakkudest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. jaanuar 2010, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi viljakus säilib ka 30. – 40. eluaastates, võib munarakkude reserv rasestumiseks siiski liiga väike olla, kirjutab The Telegraph.
Teadlaste sõnul valib keha reservist alati kõige kvaliteetsemad munarakud. Mida vanemaks naine saab, seda vähem on tal kõrgekvaliteedilisi munarakke. Selle tõttu on viljastumine raskendatud või võimatu. Samuti kasvab puudega lapse saamise risk.
Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlased uurisid naiste munarakkude reservi – kui suure arvu munarakkudega naine sünnib ning kauaks tal neid jätkub.
Keskmiselt on naisel 300 000 munarakku, kuid nende arv hakkab vanuse kasvades kiiresti kahanema. Kuid on ka naisi, kelle munarakkude arv on üle kahe miljoni ning naisi, kelle munarakkude arv jääb alla 35 000.
30. eluaastateks on alles ligi 12 protsenti ja 40. eluaastateks vaid kolm protsenti esialgsetest munarakkudest.
«Uuring näitas, et munarakkude ja viljakuse kohta käiv on ülehinnatud. 95 protsendil 30-aastastest naistest on alles natuke üle kümne protsendi munarakkudest. 40-aastastel aga alla viie protsendi,» selgitas uurija Hamish Wallace.
Uurijate sõnul teevad paljud naised vea sellega, arvates, et kuna nad on ikka viljakas eas, siis on ka munarakud viljastumisvõimelised.
Uurijate sõnul saab kindlaks teha, kellel naistest on kalduvus varajaseks menopausiks. Need naised saavad lasta oma munarakke külmutada.
«Siiski on iga naine eriline ja erinev. Ka munarakkude viljastumisvõime on erinev. Kuigi viljastumisvõime hakkab 30. eluaastate keskelt kahanema, sõltub viljakus siiski iga naise bioloogiast,» selgitasid uurijad.