Tõhus soolaravi

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnus: soolakambris paraneb enesetunne.
Mõnus: soolakambris paraneb enesetunne. Foto: Peeter Langovits

Soola on aastatuhandeid kiidetud kui head ravivahendit, mis sisaldab päikeseenergiat ja tapab kahjulikke mikroorganisme.


Kui vanal ajal viidi haigeid paranema looduslikesse soolakoobastesse, siis tänapäeval tehakse haloteraapiat ehk soolaravi neid jäljendavas keskkonnas – kinnise kambri lagi, seinad ja põrand on kaetud soolaga ja ruumi paisatakse pidevalt nn soolaudu. Täpsemalt öeldes kuiva, tavalise keedusoola udu ehk soolaaerosooli, mis sissehingamisel toimib tervistavalt.



«See ravi on meeldiv, ohutu ja väga mõjus, juba pärast esimest pooltundi tunneb patsient ennast paremini ja tal on palju kergem hingata,» räägib Värska sanatooriumi soolakambri töötaja Valli Martihhina. Värskelt jahvatatud soolaosakesed on aktiveeritud kineetilise energiaga, mis on tõhusad astma, psoriaasi, akne, bronhiidi, kroonilise nohu, samuti ägeda nina- ja neelutõve ning kõrvapõletiku puhul.



Värske soolaaerosool ja soolakambri rahustav keskkond sobivad suurepäraselt ka stressi ja ärevushäirete leevendamiseks, samuti suitsetajaile ja tolmuse töö tegijaile, ennetamaks krooniliste haiguste teket.



Ravikuuri kestus on vähemalt kümme päeva, üks protseduur kestab pool või kolmveerand tundi. Soolakambrit võivad kasutada kõik, kuid väikestele lastele tehakse nõrgema soolauduga lühemaid seansse.



Soolaravile pani aluse poola arst Felix Botchkowski, kes 19. sajandi keskel märkas,  et soolakaevandustes töötavad inimesed ei haigestu kopsuhaigustesse.


Tänapäevast soolaravi ehk haloteraapiat (halos tähendab kreeka keeles soola) on ravimeetodina rakendatud 1980ndatest. Soolakambrid on olemas ka paljudes Eesti spaades ja tervisekeskustes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles