Kindlustusseltsi kinnitusel saab libeda kõnnitee või katuselt kukkunud jääpurikast tingitud vigastustest tekkivad kulud kinnistu või ehitise omanikult sisse nõuda.
Libedaga kukkumisest saadud kahju võib kinnistuomanikult sisse nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalvet kinnitas, et kui vigastuste tõttu peab inimene töölt eemale jääma ja lisaks ka ravikulusid tasuma, saab tekkinud kahju sisse nõuda kinnistu või ehitise omanikult.
Vastavalt ehitusseadusele vastutab ehitise ohutuse eest omanik, kes on kohustatud koristama katuselt üleliigse lume ning eemaldama jääpurikad, et need ei vigastaks möödakäijaid. «Koristustööde ajal tuleb ohtlikud kohad piirata ajutiste tõketega, kuid need ei vabasta majaomanikku purikate eemaldamise kohustusest,» selgitas Kalvet.
Lisaks näevad enamiku omavalitsuste heakorra eeskirjad ette, et kinnistuomanik on kohustatud lumest puhastama ka kinnistuga külgneva kõnnitee, sõltumata sellest, kellele selle alune maa kuulub.
Mis sammud ette võtta?
«Kui saate libeda tee või katuselt kukkunud jääpurikate tõttu viga, on hilisemate vaidluste vältimiseks ja kahju tõendamiseks oluline fikseerida juhtunu asukoht,» soovitas Kalvet. «Selleks tasub helistada kiirabisse ja munitsipaalpolitseisse, raskemate vigastuste korral kindlasti ka politseisse. Samuti on kasulik juhtunut pealtnäinud tunnistajate olemasolu, kellelt tasub võtta kontaktandmed.» Paha ei tee ka fotod üle
katuseserva rippuvatest jääpurikatest või lähivõtted libedast kõnniteest.
«Kui asukoht pole fikseeritud, võib kinnistu- või ehitise omanik hiljem väita, et õnnetus ei juhtunud tema maja või maatüki juures. Kahju tõendamine on aga kahju sissenõudja ülesanne,» põhjendas kindlustaja nende abinõude vajalikkust.
«Järgmisena on oluline saada meditsiiniasutuselt tõend tekkinud tervisekahjustuste kohta. Raskemate juhtumite korral saab selle haiglast, kergemate õnnetuste korral oma perearstilt või traumapunktist.»
Seejärel tuleb välja selgitada kinnistu või ehitise omanik. «Seaduste ja heakorra eeskirja täitmise kohustuse osas ei mängi mingit rolli, kas omanik on eraisik, juriidiline isik või kohalik omavalitsus ise,» kinnitas Kalvet.
Kui vigastuse tõttu saamata jäänud töötasu, tasumisele kuuluvad ravisummad ning muud kulud on selgunud, tuleks kahjunõue kirja panna ning koos tõendusmaterjaliga õnnetuse süüdlasele saata. «Kindlasti ei tohi saata juhtunud õnnetuse asukohta, tervisekahjutuste ulatust ja muid asjaolusid fikseerivaid originaaldokumente, vaid ainult koopiad,» hoiatas ta.
Pretensioonile tuleb lisada kannatanu või tema esindaja kontaktandmed ja määrata mõistlik, näiteks 2-nädalane tähtaeg nõudele vastamiseks.
Kui süüdlane tähtajaks tagasisidet ei anna, võib saata uue pretensiooni, milles on selgelt kirjas järgmisel sammud. «Üsna tavapärane on kirjutada, et nõude määratud tähtajaks tähelepanuta jätmisel pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse,» märkis Kalvet.
Kui omaniku reaktsiooni ei järgne või kohtuväliselt kokkulepet ei saavutada, tulebki kompensatsiooni kohtu kaudu nõuda. «Vahel sunnib alles postkasti jõudnud kohtukutse süüdlast kiiremas korras kokkulepet sõlmima ning kohtuasja sisulise
arutamiseni siiski ei jõuta,» teadis ta kogemustest.