Kuus metsataime, millest külmetuse korral teed keeta

Angervaksateed nagu enamikku taimeteesid valmistatakse nii, et selle õitele kallatakse peale kuum vesi ja lastakse 5–10 minutit tõmmata. Lisaks teele võib angervaksast teha ka jalavanne või auru.

Elujõudu tõve vastu võitlemiseks annab raudrohi, millest võiks teha teed, vanne või hoopis auru.

Kui on palavik ja kehas tundub olevat palju jääkaineid, soovitab Karjus teha pajukooreteed. Seda tehakse noore paju koorest, mida on vaja tee saamiseks natuke keeta.

Juhul kui viirus ründab hoopis kõhtu, aitab asjad korda saada tammekooretee. Ületöötamise korral aga võiks abi otsida tedremaranast.

Kõikide teede puhul kehtib Karjuse sõnul põhimõte, et neid tuleks juua vähehaaval ja pidevalt ning kindlasti mitte vastumeelselt. «Kõigepealt joo tee ära ning siis mõtle, kuidas tunne on. Kui tundub hea ja positiivne, siis tuleb seda teed juua nii kaua, kuni probleem on kadunud. Taimedega ravimise juures on väga oluline kuulata oma sisetunnet – kui asi ei tundu enam mõnus ja maitsev, siis tuleb kohe katki jätta,» räägib ta.

Nohu puhul on hea teha erinevaid aure ning siin soovitab Karjus esimese valikuna mändi. Võetakse männioksad, kallatakse neile kuum vesi peale ning hingatakse auru sisse. Kergendavat mõju peaksid tundma isegi astmaatikud.

Kas ravimtaimi võib kasutada ka koos apteegipreparaatidega? Sellele küsimusele vastab Karjus, et pigem küll mitte.  «Sünteetiline ravim toimib põhimõttel, et ta hävitab haigusetekitajaid, looduslik ravim aga  ei tegele mitte haiguse hävitamise, vaid elujõu andmisega, et inimese immuunsüsteem ise haigusega hakkama saaks,» selgitab ta.

«Juba selle vastuolu tõttu peaks valima kas ühe või teise ravimise tee. Seda enam, et paljud tugevatoimelised taimed on sellise koostisega, et koos sünteetilise preparaadiga võib kehas tekkida suur segadus.»