Psoriaas võib avalduda hoopis liigesepõletikuna

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psoriaasiga patsient.
Psoriaasiga patsient. Foto: Lauri Kulpsoo

Päriliku eelsoodumusega nahahaigus psoriaas võib esmalt avalduda hoopis kroonilise liigesepõletikuna ja seda juba lapseeas, ennetada pole haigust võimalik.

Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus, mille käes kannatab 1–5 protsenti populatsioonist. Eestis tehtud uuringute järgi on kroonilisi haigeid siin kolm protsenti elanikkonnast.

«Psoriaas ei ole üldse harv haigus, seda esineb palju ning need inimesed näevad oma nahaga ka palju vaeva,» tõdes Tallinna kesklinnas asuva Pärna kliiniku reumatoloog Ivo Valter.

Psoriaasi iseloomustab punetav, ketendav lööve, mis kipub ajapikku hullemaks minema. Haigus ei ole nakkav ega tingitud allergiast, vaid sellel on geneetiline eelsoodumus. Terveks pole sellest praegu paraku veel võimalik saada.

Psoriaasihaigetest omakorda 30–40 protsendil tekivad liigeskaebused ja reumatoidartriidi-sarnane liigesepõletik ehk psoriaatiline artriit. «See on haigus, kus dermatoloogial ja reumatoloogial on kokkupuude,» selgitas Valter. Patsienti peab seega aitama nii naha- kui ka liigesearst.

Reumatoloogi sõnul ei jõua psoriaasihaiged sageli liigesepõletikuga õige tohtri juurde, kuna nad ei tule selle peale, et dermatoloogile oma liigeskaebustest rääkida.

Piinlevad kanguse käes

«Kui patsient on juba selgelt invaliidistunud, lonkab ega saa käia, siis nähtavasti dermatoloog saadab ta reumatoloogi vastuvõtule. Kuid ma näen palju just neid haigeid, kel silmatorkavalt midagi häda ei ole, kuid nendega rääkides selgub, et nad on ikka päris hädas. Nad on hommikul üle poole tunni nii kanged, et ei saa päeva alustadagi,» sõnas arst.

Valter tõdes, et talle jääb seesugune piinlemine mõistetamatuks. «Tihti kohtun haigetega, kes on juba tükk aega piinelnud ega ole reumatoloogi juurest abi otsinud. Ära piina ennast, otsi abi,» toonitas ta.

«Eks me saame aru – arsti juures ei taheta käia. Teatud piirist pole siiski mõistlik üle minna, kuna haigusnähud süvenevad, see hakkab tõsiselt segama töö- ja pereelu ning lõpeb halvemal juhul invaliidistumisega.»

Psoriaasi esineb kõigis vanuserühmades, ent selle avaldumisel on kaks n-ö tõusulainet, mil suurem osa patsientidest oma diagnoosi saavad: esimene grupp on umbes 15–20-aastased ja teine 50. eluaastate lõpus.

Reumatoloog märkis, et psoriaasihaigetel on teadmised haiguse kohta tihti olemas, kuna haigus esineb perekonniti või lähisugulastel. «See lihtsustab ka diagnoosini jõudmist,» kinnitas ta.

Psoriaatiline artriit võib aga avalduda juba enne pso­riaasi välja kujunemist ning samuti üsna noores eas.

«Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad psoriaatilisse artriiti haigestuda kogu elu jooksul, ka lapsena noores eas. Näiteks 10–12-aastastel lastel võib psoriaas hakata pihta liigesepõletiku ja -valuga. Pso­riaasinähud tulevad neil hiljem,» rääkis Valter.

Reumatoloog möönis, et üht kindlat selgitust, miks liigesepõletik enne psoriaasi avalduda võib, pole teadusmeditsiin veel pakkunud. «Kogemustega arst näeb, et tegemist pole tavalise reumatoidartriidiga. Ühtegi spetsiaalset testi selle jaoks olemas pole, oluline on patsienti ajas jälgida,» sõnas ta.

Psoriaatilise artriidi esinemissagedus on läbi aastate püsinud samas suurusjärgus. Oluline on Valteri sõnul inimestele teadvustada, et psoriaasi lööve võib nahal olla väga väike, näiteks ainult naba sees või kannikate vahel.

«Ka siis, kui löövet on nii vähe, tuleb seda arstile kindlasti öelda,» toonitas ta ning nentis, et tihti jääb see patsientidel kahe silma vahele ja õige diagnoosini jõutakse seetõttu märksa hiljem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles