Ekspert: masu võib aidata Eesti mehe õigele teele

«Ilmselt on Eestis võimalik meeste tervise olukorda parandada ka väga põhjalike ja hästi ettevalmistatud kampaaniatega tervislikest eluviisidest ja suitsetamisest loobumisest,» rääkis Mainori kõrgkooli sotsiaalpsühholoogia lektor ning Tallinna Ülikooli sotsioloogia mittekoosseisuline õppejõud Uljas Postimees.ee’le.

«Ideaalpildiga mehest seostuvad Lääne kultuuris viis tunnust - võim, jõud, edukus, tunnete kontrollimine ja naiselikkuse kartus. Selles konstruktsioonis peetakse ideaaliks seda, kui mees omab võimu ja jõudu ning on edukas. Seetõttu on selgelt eelisolukorras kõrgemat staatust omavad ja majanduslikult edukamad mehed,» selgitas raamatu «Mees muutuvas maailmas» üks autoreid ning «Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest» tõlkija ja eessõna autor Uljas.

Olulisel kohal on Uljase sõnul ka oma tunnete vaoshoidmine, millega kaasneb ühest küljest vähesem tunnete väljendamine (mehed ju ei nuta) ning samas ka kartmatuse ilmutamine (ehk hirmust ülesaamine). Viimase näitamiseks võetakse tihtipeale ette riskantseid tegevusi, mis võivad ka surmaga lõppeda.

«Lisaks sellele peab mees eitama naiselikkust – endas tuleb maha suruda kõik see, mis viitab naiselikkusele või mille puhul võidakse öelda et see on naiselik. Nende asjaoludega seondub ka probleemidest mitterääkimine (vähe on neid mehi, kes tahavad tunnistada seda, et nad ei saa hakkama),» kirjeldas sotsiaalpsühholoog.

«Eestis on väga kaua püsinud arusaam sellest, et mees peab vastutama perekonna majandusliku heaolu eest. Kui 1990. aastatel arvas nii 84 protsenti eestlastest, siis meie 2004. aasta uuringu «Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis» andmetel arvas nii 79 protsenti meestest. Seda arusaama aitavad jõuliselt ülal hoida ka naised, kelle hinnangul on «raske austada meest, kes teenib vähem kui mina»,» selgitas Jüri Uljas.

«Siit tulenevad aga mitmed meeste hirmud. Küsimuse «Mida olete Teie viimasel ajal kartnud?» vastustes tulid esplaanile eelkõige meeste identiteedi ja majandusliku võimekusega seotud küsimused – finantsprobleemidega mittetoimetulek, töökoha kaotamine, töövõimetuks muutumine jne,» rääkis Uljas.

Alles teise grupi moodustasid tema sõnul hirmud, mis olid seotud lähedastega. Need probleemid ilmselt tugevnevad majandusliku surutise ajal oluliselt, süvendades depressiooni, tuues kaasa suurema suitsetamise ja alkoholitarbimise.

Kuid siin peitub Uljase kinnitusel ka võimalik lahendus. Olukorras, kus vanad arusaamad ja skeemid enam ei toimi, tuleb midagi muuta mõtlemises. Majandussurutis võib kaasa tuua väga lühikese aja jooksul suuri muutusi senistes arusaamades - näiteks võib tuua Soomet, kus nii ka juhtus.

«Samas on mehed olnud nende võimatute skeemide elluviimisel edukad, tehes seda peamiselt suhete ja tervise hinnaga. Näiteks oli meie küsitluse andmetel alaealiste laste isadel (juhul kui neil oli kolm ja enam last) keskmine töötundide arv nädalas 54,1 tundi,» kirjeldas õppejõud.

Uljas meenutas WHO tervise definitsiooni, mille järgi «tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine».

Probleemide tulemiks on meeste oodatav eluiga, mis Eestis on üldiselt olnud lühem kui naiste oma. Bioloogilistest erinevustest tulenevana ei tohiks eluea erinevus olla suurem kui viis aastat naiste kasuks, mitte 11 aastat.

Seega võib meeste puhul ligemale kuus aastat oodatavast elueast kirjutada elustiili ja sotsiaalsetest teguritest tingitud probleemide arvele. Osa autoreid toob riskiteguritena välja eelkõige meeste pikki tööpäevi ja madalat haridust.

«Adekvaatsemalt saame me Eesti mehe olukorda hinnata võrreldes end mitte Põhjamaade, vaid näiteks Venemaaga,» toonitas Uljas.

Aastal 2000 oli Eestis meeste oodatav eluiga 64 aastat, Venemaal 61 aastat. Aastal 2006. oli meeste oodatav eluiga meil 67,4, Venemaal 58 aastat. Kümne aastaga toimunud muutused on toonud kaasa kümneaastase vahe meeste oodatavas elueas.

«Meiega üsna sarnases olukorras on ka näiteks Läti. Seega peaksime enda võrdlemisel Euroopa arenenumate riikidega aeg-ajalt heitma pilgu ka sinna, kust me tulnud oleme,» leidis ta.

Samas 1990. aastad mõjusid Eesti meestele halvasti. Kuid ka sel ajal toimunud muutused ei olnud ühesuunalised.

«Tänapäeval räägitakse sotsioloogias sellisest mõistest nagu ontoloogiline turvalisus ehk olemise turvalisus. Tegemist on selliste tähenduslike süsteemidega mis annavad inimesele turvatunde ajas. Eestis on sellisteks teguriteks eestlastest meeste puhul lapsed ja lähisuhe, töö olemasolu, kodu ja maa omamine. Neid mehi, kel kõik need nähtused või enamik olid esindatud, oli 2004. aastal veidi üle 60 protsendi,» kirjeldas Uljas.

Kuna ontoloogilise turvatundega kaasneb ka madalam ärevuse tase, siis nende meeste rahulolunäitajad olid kõrgemad, neil esines vähem depressiooni ja suitsiidimõtteid. Seega vääriks analüüsimist ka omandireformi ja meeste tervise seos.

«Lisaks juba nimetatud asjaoludele mõjutab meeste tervist väga oluliselt ka elulaad. Regulaarne füüsiline treening (vähemalt kolm korda nädalas), värskete puu- ja juurviljade söömine, mittesuitsetamine ja mõõdukas alkoholi tarbimine,» rõhutas Uljas.

Kõik need neli tunnust olid esindatud vaid 2,8 protsendil Eesti meestest. Erinevate autorite hinnangul saab aga nende reeglite järgmisel pikendada eluiga enam kui 10 aasta võrra.

Sel nädalal avaldatud inimarengu aruande koostajate hinnangul räsib masu Eestis kõige rängemalt töötuks jäänud mehi, soosides muuhulgas napsilõksu sattumist. Häda saab alguse väärtuspildist, mis on meestel ahtam kui naistel ning kus domineerivad edu- ja progressikultus.