Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik leidis, et Vääna perearst Vika Toom, kes kuulas patsientide muresid autos, lähtus sellest, mis on patsiendile hea, sõites nende juurde, selle asemel, et lasta vallavalitsuse sotsiaalametnikel patsiente ühekaupa Tabasallu sõidutada.
Anneli Kalle-Talvik rääkis
, et Vääna elanike sõnul on probleem selles, et perearsti kabinet on keskuses, kuhu paljudel elanikel kehva bussiühenduse tõttu keeruline pääseda.
«Dr Vika Toomi naeruvääristamine selles olukorras näitab ühiskonna vastutustundetust,» möönis arst.
«Küll aga paneb tõsiselt imestama haigekassa kommentaar, et perearst ei tohi mujal kui praksises või koduvisiidil patsiendi privaatsuse kaitsmiseks temaga vesteldagi, kuna haigekassa käsitleb iga vestlust visiidina,» selgitas Kalle-Talvik.
«Avaldus näitab, et haigekassa ei ole kursis arstiabi korralduse ja reaalse eluga. Innovaatilisest organisatsioonist on saanud mahajäänud arusaamadega asutus. Haigekassa avaldusest lähtuvalt on nüüd kõikidel eesti arstidel võimalus pareerida poes, spordisaali duširuumis, sünnipäevadel ja otse tänaval ligiastuvate patsientide küsimusi,» lisas ta.
Perearstide Seltsi juhatuse liige avaldas kahtlust, et ilmselt hakkab nüüd enamik perearste vaikselt lõpetama maapraksistes sotsiaalsetel näidustustel arstipunktide pidamist. «On üsna tavaline, et käiakse 200-300 inimese pärast endises, aga amortiseerunud velskripunktis, kus pole kütet, telefone ega vett, haigeid vastu võtmas. Valdadel tuleb nüüd kibedalt vanu aegu kahetseda, mil arstid veel heategusid tegid ja hakata korraldama transporti haigetele kaugele perearsti juurde.»
Perearst avab nõuetele vastava praksise talle sobivas kohas. Enamasti on tegemist klassikalise eraettevõtja otsusega, kuhu ta oma ruumid luua soovib. Sageli on perearst jätkanud praksist endises polikliinikus või arstipunktis.
Ruumidele kehtivad ühesugused ranged nõuded üle Eesti ja kui ruumid nõuetele ei vasta, ei tohiks tervisekaitse neis töötamist lubada. «Nii et kui kuskil Eestis käib perearstitegevus täiesti amortiseerunud ruumides, siis on vaja uurida, millest see on tingitud. Ainsa objektiivse põhjusena oskan välja tuua seda, et mõnes maapiirkonnas on lihtsalt niivõrd väike kindlustatute nimistu, et selle raha eest, mis haigekassast tuleb, pole ruumide remontimine lihtsalt võimalik,» rääkis Anneli Kalle-Talvik.
«Dr Vika Toomel pole mitte mingit kohustust teha vastuvõttu Väänas, hoopis vald peaks hoolitsema, kuidas abivajajad arstile saavad. See on valla lohakus ja ükskõiksus. Aga ükski heategu ei jäävat karistuseta ja ilmselt dr Toom enam Vääna sõitma ei hakka. Ühelgi perearstil pole kohustust vallale vastu tulla ja avada vastuvõtupunkte igasse külla, kust buss ei käi,» lisas tohter.
Eesti Perearstide Seltsi juhatus mõistab ja toetab Kalle-Talviku sõnul oma kolleegi, kes hoolimata valla ükskõiksusest inimestele vastu tuli ja nendele retsepte viis. «Ja kui vererõhku tohib mõõta supermarketites ja apteekides, siis miks mitte autos või postkontoris? Juhul, kui arstil vastuvõttu polegi ja ta siis parklas tegutseks, oleks asi kurioosne,» lisas arst.