Pilootprojektis osalenud perearstid ja nende patsiendid on alkoholi riskitarbimise alase nõustamise suhtes küll optimistlikult meelestatud, kuid perearstid leiavad, et sellise töö jaoks oleks neil vaja lisajõudu ja -raha.
Perearstid vajavad alkoholinõustamiseks lisajõudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme nädala jooksul - 22. veebruarist kuni 12. märtsini hindas kuues perearstikeskuses (neljas Tallinna, ühes Tartu ja ühes Pärnu keskuses) oma alkoholitarvitamist kokku 267 patsienti. Neist 23 protsendil tuvastati alkoholi riskitarvitamine.
«Riskitarvitajate hulgas olid valdavalt mehed, nii eesti kui mitte-eesti rahvusest. Riskitarvitajaid oli enam vanusegruppides 35-54 aastat,» sõnas projekti läbi viinud Tervise Arengu Instituudi (TAI) ekspert Iisi Saame. «See näitab, et perearsti või pereõe vastuvõtule pöörduvatel inimestel esineb terviserisk, millest patsiendid ise ei pruugi teadlikud ollagi,» lausus ta.
Projektis osalenud perearst Iris Koort märkis, et perearstid said oma patsientide testimisest huvitavat infot: «Kõige enam üllatas nooremaealiste naiste oodatust suurem skoor.»
Koort märkis, et patsientide tagasiside selles programmis osalemisele oli positiivsem kui enne arvata osati. «Patsiendid olid huvitatud alkoholitarbimise üldiste riskipiiride teadasaamisest ja oma riskiskoori määramisest, infomaterjalid tundusid huvitavad ja vajalikud ning neid võeti nii pereliikmetele kui sõpradele tutvustamiseks heameelega kaasa.»
Nõustamine raske
Projektist selgus ka, et 90 protsendil juhtudest hindasid perearstid ja -õed patsiendi küsitlemist ning alkoholiteema jutuks võtmist kergeks, kuid patsiendi nõustamist hinnati kergeks tegevuseks vähem kui pooltel juhtudest.
Ka perearst Iris Koort kinnitas, et küsimustiku täitmine ei võtnud eriti aega, küll aga oli ajamahukam pärast patsiendi nõustamine ja motiveerimine. «See eeldab nii eelneva koolituse saamist kui ka täiendavat inimressurssi. Alkoholinõustamine on oluline tegevus, millega perearstimeeskond rõõmuga tegeleks ning sellega saaksid hakkama ka vastava koolituse läbinud pereõed,» kinnitas Koort, lisades aga, et pereõel on juba praegu palju töökohustusi, seetõttu jääb ilmselt aega napiks.
Kuna alkoholi liigtarvitamine võib olla seotud mitmete sageli esinevate tervisehäiretega nagu vererõhu kõrgenemine, südame rütmihäired, depressioon, ärevushäired, kõhuvaevused ja muu, siis on vajalik, et perearstid ja -õed kaaluksid selliste kaebuste puhul ühe võimaliku põhjusena ka alkoholi liigtarvitamist ning oskaksid patsientide alkoholitarvitamist objektiivselt hinnata ning neid nõustada.
Alkoholitarvitamise hindamiseks paluti perearsti vastuvõtule tulnud 18-64-aastastele patsientidel täita lühiküsimustik.
TAI jäi pilootprojektiga rahule. «Positiivseks võib kindlasti pidada tulemust, et enamikul patsientidest on huvi oma alkoholitarvitamist ja sellega kaasneda võivaid riske hinnata ning perearsti- või õega alkoholiteemal rääkida,» leidis Saame. Vaid vähem kui 10 protsenti patsientidest ei olnud nõus pilootprojektis osalema.
Saame sõnul saadi ka kindlus, et rahvusvaheliselt kõige enam kasutatav küsimustik sobib ka Eestis. Pärast mõningaid täiendusi kavatsetakse projekti laiendada ka teiste maakondade perearstidele ja pereõdedele.
«Patsientide alkoholitarvitamise hindamist ning patsientide nõustamist peetakse väga kuluefektiivseks tegevuseks - kirjanduses on andmeid, et kaheksa nõustatud patsiendi kohta tuleb üks patsient, kes sellise lühisekkumise tulemusel vähendab oma alkoholitarvitamist,» ütles Saame.
Alkoholinõu saanud patsiendid:
* veerand patsientidest olid vanuses 45-54 aastat.
* 54 protsenti küsitletutest olid naised, 46 protsenti mehed
* 77 protsenti olid eestlased ja 23 protsenti mitte-eestlased.