Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil tõdeti, et riik on narkomaania ja HIV/AIDSi ennetusse ja ravisse suhtunud pealiskaudselt ja jäänud peamiselt mittetulundusühingute tegevusele lootma, kuid probleem muutub pidevalt üha sügavamaks.
Narkosõltuvusse langeb üha enam naisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Aidsi Ennetuskeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova on viimasel ajal tähele pannud, et järjest tõuseb neilt abi otsivate naiste osakaal. «Kui varem oli naisi 10-15 protsenti, siis nüüd on neid kuni 30-40 protsenti. Samuti tõuseb eestlaste osakaal, keda varem oli 1-2 protsent, nüüd 30 protsenti.»
Samuti jõuavad nende juurde järjest nooremad tugeva sõltuvusprobleemiga lapsed. Selle üheks mõjuriks pidas Kalikova mitmeaastast tantsu ümber narkoennetuse koolituskavade, kui ei suudetud kokku leppida, mida, kellele ja mis mahus õpetada. «See 4-5 aastat on koolides õpe olnud puudulik, see on fakt,» sõnas kogenud aidsiennetaja.
Ühe uue ootamatu tendentsi kirjutas ta masu arvele: «Inimesed jooksevad meie juurde ja paluvad, et võtke meid ravile, aga meie ei saa võtta, sest järjekord on kolm kuud.» Ennetuskeskusele on raha antud selleks, et hoida igapäevasel asendusravil ravil 130 narkomaani. «Meil tohtrid ja õed teevad niigi ületööd ja meil on 160 inimest ravil, aga võimsust ja vajadust oleks veel enamaks.»
Kalikova sõnul maksab sõltlane rühmitustele narkootikumide ostmiseks kuni 2000 krooni päevas. «Kes on kolm kuud järjekorras - seega kuus miljonit krooni kingime me kohe narkomaffiale. Kui võrrelda, palju maksab ravi, siis see oleks 25-30 korda vähem kui inimese tänaval hoidmine.» Seetõttu ärgitas Kalikova kiiresti tegutsema ja riigil asendusravi jaoks enam raha eraldama, et sellist kaotust ühiskonnale vältida.
Doktor Andres Lehtmets Psühhiaatriakeskusest kritiseeris samuti riigi suhtumist narkosõltuvuse ennetusse ja ravisse: «Eesti riik on aastaid lasknud liugu nende MTÜ-de peal, kes poolvabatahtlikult seda tööd teevad. Metadoonravi ja muu peaks olema paremini korraldatud.»
Tema sõnul on näiteks Lääne-Tallinna keskhaigla teinud asendusravi 2003. aastast alates ja ainult Tallinna linna armust, kes selleks raha andnud. Sel aastal vähendati summat 25 protsendi võrra, kuid Lehtmets linna ei süüdistanud: «See on näide, kus raha on otsustava tähtsusega.»
Arsti sõnul on narkomaania ravi päris kallis, aga sellest pole lihtsalt pääsu. «Kui me neid ei ravi, siis nad satuvad ravisüsteemi varem või hiljem - mida varem ravime, seda tõhusam see on. Kui jõuavad aidsihaigetena, siis on ravi juba ülimalt kallis.»
Algus laste psüühikahäiretest
Tallinna lastehaigla psühhiaater Anne Kleinberg rõhutas, et vaadata tuleb veel sügavamale: «Alustada tuleb alaealiste laste psüühikahäirete õigeaegsest ravi. Nii kaua, kuni meil laste psüühikahäiretega ei tegeleta, jäämegi tegelema sellega, miks lapsed narkootikumide juurde jõuavad,» rääkis ta. «Kui vaatan sõltuvusprobleemiga 13-aastast, siis mul on kahju, et ma pole saanud viis aastat tagasi tema hüperaktiivsusega tegeleda.»
Sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu oli sama meelt, et narkomaaniat, HIV ja aidsi ei tohi pidada pelgalt Tallinna ja Ida-Viru probleemiks: «Meil on olemas juba esimesed HIV-nakatunud beebid ja see probleem süveneb igal pool.»