Terviseamet: me ei eksita avalikkust

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Terviseameti peremeditsiiniosakonna juhataja Pille Saare sõnad, mille kohaselt ei ole aktsepteeritav nimistuga perearsti töötamine samal ajal mõnes välisriigis, ei ole eksitavad,» kinnitas terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

Viimastel päevadel on päevakorrale kerkinud küsimus, kas perearst tohib töötada korraga Eestis ja Soomes või siiski mitte. Perearstide seltsi kinnitusel on see lubatud, terviseameti sõnul mitte.

 «Tegemist on seaduse meelevaldse tõlgendamisega. Perearst peab tagama teenuse kättesaadavuse oma nimistu patsientidele (neli tundi päevas nii perearsti kui pereõe vastuvõtuna), kaasates vajadusel asendus- või abiarsti,» seisab seltsi koduleheküljel. Seega on oluline seltsi kinnitusel see, et patsiendid saaksid abi oma perearstikeskusest  ning säiliks perearstiabi kvaliteet ka siis, kui perearst on hõivatud muude kohustustega (koolitused, välismaal praktiseerimine).  «Perearstil on sarnaselt teiste Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega õigus töötada riigis, kus talle selleks sobivamaid tingimusi pakutakse,» kinnitas selts.

Terviseamet seda seisukohta ei jaga. Terviseameti peadirektor Tiiu Aro selgitas, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel on igal nimistuga perearstil kohustus teenindada oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Perearsti ja tema nimistusse kuluvate patsientide vahel kehtib vahetu ja isikliku teeninduse põhimõte, kus perearst on nimistusse kantud inimestele üldarstiabi kättesaadavuse garandiks.

Nimistuga perearstile on kindlustatud riigipoolne rahastamine tema töö ja tegutsemisega seotud kulude katteks. See tähendab tööaega vähemalt kaheksa tundi tööpäevas, mille kestel peaks olema perearst ja/või pereõde patsientide jaoks kättesaadavad. «Kui perearstil on pärast seda aega ja jõudu teha lisatööd mujal, siis seda ei saa keegi takistada. Küll aga pole aktsepteeritav, et lisatööd tehakse ühe töö arvelt, sest selline olukord võib kahjustada üldarstiabi kvaliteeti,» ütles Tiiu Aro.

Kõik ei oma nimistut

Samas nentis Aro, et mitte kõik perearstid ei oma nimistut, mis annab neile vabama võimaluse töötamiseks kas Eestis asendus või abiarstina või hoopis mõnes teises riigis.

Esmatasandi arstiabi korraldus koos järelevalvega selle üle on terviseameti ülesandeks alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Üldarstiabi tsentraliseerimise üheks eesmärgiks oli üldarstiabi teenuse kvaliteedi tõstmine.«Kui toimiv süsteem hakkab takistama abiandmise kvaliteeti, siis on terviseamet omalt poolt valmis laiapõhjaliseks koostööks nii perearstide süsteemi rahastamise kui ka töökorralduse ülevaatamiseks,» kinnitas ameti peadirektor.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles