Venemaa joodikute elu on viimastel aastatel muutunud raskemaks, sest riik on taas asunud võitlema viinakatkuga. Sama programmi raames on nende diskrimineerimise lõpetamiseks loodud hoopis aitamisele spetsialiseerunud kiirabibrigaadid.
Venemaa kimbutab taas napsusõpru
3. november 2013, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on alates 1980ndatest ilmselt vist juba kuues alkoholivastane programm,» rääkis Venemaa narkoloogia instituudi psühhoteraapiaosakonna juhataja Tatjana Agibalova Tallinnas aset leidnud alkoholikonverentsil. Kui paljud eestlased mäletavad veel inimeste vastuseisu omaaegse NSVLi juhi Mihhail Gorbatšovi karskuskampaaniale, siis nüüd midagi sellist Venemaal ei ole. Tema kinnitusel rahvas pigem toetab praeguseid muudatusi.
«Ilmselt seetõttu, et ei ole sellist rangust nagu Gorbatšovi ajal, kui alkoholi hakati müüma kella kahest ja selleks, et uue aasta tähistamiseks alkoholi osta, tuli inimestel pikalt järjekorras seista,» rääkis Agibalova Postimehele. Tema kinnitusel seni kehtima hakanud piirangud, mis kohati on isegi karmimad kui Eestis, tavainimesi ei mõjuta.
Praegu võib Venemaal alkohoolseid jooke müüa kella 8–23, kuid piirkonniti võib kehtestada ka karmimaid piiranguid. Nii näiteks on Moskva regioonis alkoholi müük lubatud alates kella 11. Kubanis aga lõpetatakse see kell 22. Kui varem võis õlut osta suvalisest metroojaama juures olevast kioskist, siis nüüd on täpselt määratletud kohad, millel on õigus alkoholi müüa.
Samuti on riiklikult sätestatud, et alkoholi hind tõuseb iga aasta 1. jaanuarist. «Hinnatõus ei ole väga suur, aga see on kindel,» rääkis Agibalova. Kui mullu võis veel reklaamida lahjasid alkohoolseid jooke, siis selle aasta 1. jaanuarist võib alkoholireklaam olla väljas üksnes müügikohtades, kusjuures seadusega on ette kirjutatud, kui suurte tähtedega peab reklaamil olema märge alkoholi kahjulikkusest.
Näitena alkoholireklaami mõjust tõi Agibalova viie-kuue aasta taguse olukorra, kus Venemaa teismeliste seas kasvas märgatavalt õlletarbimine. «Nõukogude ajal õllesorte eriti palju ei olnud, oli vaid üks Žiguli, aga siis äkki tuli turule suur hulk erinevaid õllesid. Mõned olid isegi sellise kangusega – 8, 9 ja enamgi protsenti –, et õlleks on neid raske nimetada,» meenutas Agibalova. Õlletootjad reklaamisid usinalt oma toodangut ja nii kujunes teismelistel arvamus, et õlu polegi alkohoolne, vaid tavaline karastusjook.
Olukord läks nii hulluks, et narkoloogid hakkasid õlletootjate massiivse reklaami vastu sõdima. «Esmalt keelati ära inimeste ja loomade kasutamine alkoholireklaamis, isegi animeeritud kujul,» rääkis Agibalova. Tema sõnul hakkasid õlletootjad seejärel tegema reklaame, kus õlu lihtsalt voolas, kuid nüüdseks on igasugune alkoholi reklaamimine keelatud.
Lisaks keeldudele ja käskudele on uue programmi raames Venemaa suuremates linnades loodud ka spetsiaalsed kiirabibrigaadid, kes aitavad purjuspäi vigasaanuid.
«Varem meil diskrimineeriti selliseid inimesi, sest kui nad helistasid kiirabisse, öeldi neile, et te olete purjus ja meie välja ei sõida,» rääkis Agibalova. Või tuli kiirabi küll välja ja viis inimese haiglasse, kuid ta saadeti tagasi, kuna oli jokkis. Samuti annab selline brigaad patsiendile nõu, kus saab võõrutusravi.
Kui Eestis tuleb alkoholismiravi inimesel endal kinni maksta, siis Venemaal tasub selle eest riik. «Meil on programm «Kainusepunkt», kus kasutatakse kalleid USAst pärit ravimeid, ja see on kõigile arvel olijatele tasuta,» tõi ta näite.
Mullu pöördus Venemaal alkoholismi tõttu ravile üle kahe miljoni inimese.
Kuigi viimastel aastatel on Venemaal vähenenud nii alkoholi tarbimisest põhjustatud surmade kui ka psühhooside arv, tõdes Agibalova, et alkoholism oli, on ja jääb probleemiks.