Harvaesinevate kasvajate hulka kuuluvate neuroendokriinsete kasvajate esinemissagedus on 30 aastaga neljakordistunud. Üle 90 protsendi patsientidest saab esialgu valel diagnoosil põhinevat ja mittetoimivat ravi.
Enamik haruldaste kasvajatega patsiente saavad esialgu valeravi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
11. november 2013, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tähistati harvaesinevate kasvajate hulka kuuluvate neuroendokriinsete kasvajate ehk NET-kasvajate ülemaailmset teadlikkuspäeva.
Neuroendokriinsed kasvajad võivad esineda kõikjal kehas, kuid peamiselt on tegemist seedetrakti, pankrease ja kopsu aeglaselt arenevate pahaloomuliste kasvajatega. Umbes pooltel juhtudel võivad NET-kasvajad toota ülemäärases koguses bioloogiliselt aktiivseid aineid ning põhjustada sellega sümptomeid nagu kõhuvalu, kõhulahtisus, nahaõhetus, hingeldamine, kõrvetised, südamekloppimine ja kaalukõikumine. Samas on mainitud kaebused ja haigusnähud tihti omased ka teistele parema prognoosiga haigustele nagu ärritatud astmale, allergiale, ärritatud soole sündroomile, Crohn´i tõvele või siis lihtsalt düspepsiale.
Üle 90 protsendi NET-patsientidest saab algselt ekslikul diagnoosil põhinevat ja mittetoimivat ravi. Valediagnoosi põhjal alustatud ravi kestab vahel aastaid ja pahatihti on selle ajaga kasvaja metastaasid juba kehas levida jõudnud.
Kuna sääraste vähijuhtumite avastamine on puhuti keerukas, siis muutub onkoloogide töö kõrval üha olulisemaks ka teise valdkonna arstide teadlikkus neist haigustest.
Põhja-Eesti regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse üldkirurg-onkoloogi Tiit Suuroja hinnangul sõltub neuroendokriinsete ehk NET-kasvajate ravi tulemuslikkus pühendumusest just neile kasvajatele, kuid hindamatu on ka teiste erialade arstide oskus oma igapäevatöös neuroendokriinseid kasvajaid märgata ja kahtlustada.
«Esile võib tuua kolme eriala tohtreid, kes oma tavatöös vahest sagedamini NET-kasvajatega kokku puutuda võivad: need on kirurgid, radioloogid ja patoloogid,» lausus Tiit Suuroja. «Kõigepealt loomulikult kirurgid – näiteks iga 200-300 apenditsiidi kohta leitakse keskmiselt üks-kaks ussripiku NET-kasvajat.»
Tiit Suuroja sõnul on Eestis igas suuremas keskuses nüüdseks olemas kompuutertomograafia aparaat. Radioloogid avastavad lisaks põhilisele uuringunäidustusele seejuures teatud mõttes juhuslikult ka teisi haigusi.
«Leitakse näiteks kasvaja, mis pole senini patsiendile vaevusi tekitanud. Sealhulgas on avastatud NET-kasvajatel vähemalt 80 protsendil juhtudest iseloomulik radioloogiline pilt ning oluline on, et radioloogid selle ära tunneksid ja radioloogilise leiu kirjelduses ka võimalusena ära mainiksid.»
NET-kasvajate leidjateks võivad osutuda ka patoloogid.
NET-kasvajate esinemissagedus on üleilmselt oluliselt kasvanud, olles neljakordistunud viimase 30 aastaga. NET-kasvajaid diagnoositakse keskmiselt viiel inimesel 100 000-st. Suurema soodumusega NET-ide esinemisele on naised, diabeeti põdevad inimesed ja inimesed, kel on perekonnas esinenud kasvajajuhtumeid.
Kasvaja raviks kasutatakse nii kirurgilist lähenemist, kiiritusravi, kemoteraapiat ning muid meditsiinilisi raviviise kusjuures väga oluline lõpptulemuse seisukohast on erinevate raviviiside omavahelise kombineerimise oskus ja võimalus.