Diabeet ohustab enim üle 45-aastaseid mehi

Diabeedi suurimaks riskigrupiks on üle 45-aastased mehed

FOTO: SCANPIX

Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr Toomas Põllu sõnul näitab diabeet selget kasvutrendi ning suurimaks riskigrupiks on üle 45-aastased mehed.

«Levinuim diabeedivorm on 2. tüüpi diabeet, mida võib lugeda heaoluühiskonna haiguseks. Igal aastal avastatakse 10st kontrollis käinud inimesel kahel kõrgenenud veresuhkrutase. See ei tähenda alati seda, et inimesel on diabeet, aga analüüs näitab, et inimesel on kõrgenenud oht haigestuda,» rääkis Põld.

Haiguse peamiseks põhjuseks on eelkõige vale toitumine ja vähene liikumine. «Inimesed tarbivad liiga palju kergeid süsivesikuid, süüakse palju nisutooteid, õlis tehtud tooteid ning tihti tehakse toiduvalik selle järgi, kui kiiresti toit valmis saab,» lisas arst.

Üldiselt on keeruline aru saada, et inimene põeb diabeeti, haiguse diagnoosimiseks tuleb ikka analüüs teha. Kuid mõned ohumärgid siiski on - pidev janutunne, eriti öösiti, krambid jalgades ja sügelev nahk. Sellistel puhkudel tuleks kindlasti perearsti poole pöörduda ja paluda omale vereanalüüs teha.

Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu juhatuse liikme Kristi Peegli sõnul on kõige raskem diabeedi vorm  1. tüüpi diabeet, millesse haigestuvad peamiselt lapsed ja noored täiskasvanud. «Eestis põeb 1. tüüpi diabeeti kokku ligi 6000 inimest. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mille tekkepõhjused on seni, 92 aastat peale insuliini avastamist, ikka veel ebaselged,» tõdes Peegel.

«Teame seda, et kui inimene haigestub 1. tüüpi diabeeti, siis on tema kehas insuliini tootvad rakud hävinenud. Kindel on, et seda haigust ei saa hoida kontrolli all tableti ja dieediga. Ja kindlasti peab teadma, et see haigus ei ole tekkinud maiasmokkadest lastel liigse kommisöömise karistuseks ning et see haigus ei ole nakkav,» toonitas Peegel, lisades, et täna ei oska meditsiin 1. tüüpi diabeedi ärahoidmiseks kahjuks midagi teha.

Tõsised hilistüsistused

Mõningaid lapseootel noori naisi kimbutab rasedusaegne diabeet, mis reeglina läheb mööda pärast lapse sündi.

«Diabeediga lapsi ja noori esindades tekitab meis segadust arutelu teemal «meil on liiga vähe inimesi, oleks vaja immigratsiooni suurendada». Maailma diabeedistatistika kinnitab – kui diabeeti haigestunud laps ei saa oma kasutusse kohe haiguse ilmnedes piisaval hulgal raviks vajalikke tarvikuid, nagu veresuhkrutaseme mõõtmiseks vajalikke glükomeetri testribad või glükoosi pidevaks monitoorimiseks vajalikke sensoreid, insuliinipumpa, ei ole haiguse kontrolli all hoidmine erinevatel põhjustel võimalik,» rääkis Peegel.

Eesti oma diabeedistatistika näitab, et kui haiguse kontroll ei ole piisav,  toob see hilisemas eas, keskmiselt 20 aastat peale haigestumist ligi 50 protsendil haigetest kaasa hilistüsistused.

«Ja need on väga tõsised, näiteks pimedaksjäämine, neerupuudulikkus, jalgade amputeerimine, veresoonte kahjustused, ajuvereringehäired. Täna, maailma diabeedipäeval on õige aeg endalt küsida, kas meie väike Eesti, kus iga inimene on kuldaväärt, iive negatiivne ja väljaränne kasvav, on valmis selliseks pikaajalisteks  kaotuseks? Nüüdisaegne diabeediravi lubab hea ravikompensatsiooni korral diabeeti põdevale inimesele pikka kvaliteetset elu.  See hõlmab endas muuhulgas töövõimet, mis tähendab riigile laekuvat sotsiaalmaksu, mitte riigi poolt invaliidile makstavat sotsiaaltoetust,» selgitas Peegel olukorda.

Vähemalt 70 000 haiget

Peegli sõnul on Soome tervishoiusüsteem juba ammu aru saanud, et panustades oma 40 000 esimese tüüpi diabeeti põdeva inimese ravitarvikutesse täna piisava hulga raha, hoiab see ära kulutuste hüppelise kasvu seoses diabeediravi tüsistustega tulevikus.

«Täna kulub tervelt üks kolmandik Soome tervishoiusüsteemi rahast diabeedi tüsistuste katmiseks, seevastu kõigi vajalike diabeeditarvikute kulu on kogu diabeedikulust Soomes vaid 3%. See on mõtlemise koht ka Eesti otsustajatele - ennetus maksab 3% diabeedi eelarvest, tagajärjed 33% kogu ravisüsteemi rahast,» tõi ta näite, lisades, et viimastel aastatel on õnneks ka Eesti Haigekassa suurendanud samm-sammult diabeeditarvikute rahastamist ning loodetavasti need positiivsed arengud diabeedi tüsistuste ennetamisel jätkuvad.

Eestis on praegu ligi 70 000 diabeetikut, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel elavad ligi pooled suhkruhaiged ilma diagnoosita – ehk siis haigete arv on oluliselt suurem.

Diabeet ehk suhkurtõbi on ainevahetushäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeediga kaasneb kõrgenenud veresuhkru tase ning tegemist on eluaegse ja progresseeruva seisundiga.