Jooksmist õpetab rühmatreening

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jooksutreening.
Jooksutreening. Foto: Liis Treimann / Postimees

Spordiklubis Sparta toimuvad jooksufännidele õhtuti metsas pooleteisetunnised jooksutreeningud, mille käigus parandatakse nii tehnikat, kehaasendit, üleüldist vormi kui ka kiirust.

Treeneri juhendamisel jookseb rühm esmalt 4 km soojendust, seejärel võimeldakse, ja peaaegu tund aega tehakse kõikvõimalikke jooksuharjutusi: põlve- ja sääretõsted, üleshüpped, ristsammud, väljaasted, kiirendused jms. Lõpetuseks jookseb igaüks, palju jõuab. Jooksutreeningutega alustati Spartas selle aasta mais juhendajate Ahto Tatteri, Urmas Randma ning Mariu­s Undi valvsa pilgu all.

Eelmisel kolmapäeval kogunes Järve terviserajale üle kümmekonna jooksja, tundi andis Ahto Tatteri asendus­treener Anu Teppo, kes käib samas trennis. «Me oleme siin kõik harrastajad ja osa on alles sel kevadel jooksmise enda jaoks avastanud. Meil on trennis üks naine, kes ütles, et varem ta põhimõtteliselt vihkas jooksmist,» kirjeldas Teppo. Ta lisas, et valdav osa treeningrühma liikmetest võistleb – seitse inimest läbisid sel aastal maratoni.

«Väljas on juba nii pime ja kõle, et inimesed küsivad, kas me jookseme oma grupiga jooksulintidel või,» naeris Teppo. «Tegelikult on meid praegu palju rohkem kui suvel ja keegi pole ära kadunud seetõttu, et väljas sajab vihma või on külm.»

36-aastane Põhja prefektuuri liiklustalituse juht Sirle Pai liitus Sparta jooksutreeninguga mais. Ta alustas jooksmisega sel aastal. «Jooksmine tundub kõigile lihtne – muudkui võtad jalad selga ja lähed. Trenni tuleku mõte tuli sellest, et õppida jooksma keha säästvalt, jõuda kiiremini efektiivsemate tulemusteni ning panna paika tasakaal töö ja trenni vahel,» põhjendas naine. Ta märkis, et joosta on hea ja mõnus siis, kui teha seda õigete võtetega ja võhma jagub.

Treeneri käe all jooksmine on andnud selgeid tulemusi. Kui enne treenima asumist läbis Pai kevadel 16 kilomeetrit Kõrvemaal ja kõrvutas tulemust kuue kuu pärast Saaremaa rahvaspordiüritusel välja joostud ajaga, paranes tema isiklik rekord 11,5 minuti võrra. «Kui kevadel Kõrvemaal oli 15 km heitlust iseendaga, siis sügisene 16 km Saaremaal oli hea enesetunde ja mõnuga joostud jooks,» kommenteeris ta.

Pai sõnul jälgib treener Ahto väga valvsalt osalejate elektroonilisi päevikuid, kus on näha, kui tihti ja millistes trennides keegi käinud on. «Oluline on puhkamine, mitte ainult hullu pilguga rühkimine. Ahto lubas meile, et ta ütleb, kui keegi hullusti üle pingutab või luuslanki lööb,» lausus politseinik. Seda, kui palju keegi veel lisaks metsa vahel maha jookseb, vaatab igaüks ise.

Pai tõdes, et enne treeningule tulemist ei kujutanud ta ette, et jooksuharjutustel mingi mõte on. «Neil, kes on jooksutreeningus käinud, ei tule vigastused nii kergelt. Üksipäini ei viitsi keegi harjutusi teha. Mis ma ikka keksin seal metsa vahel – ei ole oskusi, milliseid harjutusi millistele lihastele teha,» nentis naine. «Tunnen, et joosta on palju kergem,» sekundeeris talle Teppo ja lisas, et harrastajad kipuvad jooksma kogu aeg samas tempos.

«See kambavaim ja koostegemine motiveerib rohkem metsa tulema. Nüüd meil läheb seitsmes kuu koos trenni teha ja oleme omavahel sõpradeks saanud,» jutustas Pai.

Joosta võib aasta ringi

Sparta jooksutreener Ahto Tatter rääkis, et joosta võib harrastaja aasta läbi, kui on selleks sobiv riietus ja jalanõud. «Nagu öeldakse – ei ole kehva ilma, vaid vilets riietus. Tänapäeval pakutakse väga head varustust Eesti kliimas aastaringseks jooksmiseks,» tõdes Tatter.

Jooksujalatsite pealsed peavad talvel olema soojemast materjalist ja tugevamad, jalanõu tald aga krobelise tallamustriga, mis haakub paremini libeda teega. Jooksutossude suurus võiks olla valitud sellise varuga, et saaks kanda sooje sokke. Talvise jooksujalatsiga hakkab suvel jalg kindlasti higistama, jagas Tatter õpetussõnu.

Riietuda tuleb treeneri sõnul nii, et jooksu ajal ei hakkaks külm ega liiga palav. «Minu hinnangul panevad harrastajad liiga palju riideid selga, seetõttu higistatakse need märjaks ja külm võib tervisele liiga teha. Kui riietuda parajalt, siis ei tohiks rõivad läbimärjaks minna,» ütles Tatter ja toonitas eraldi mütsi ja kinnaste tähtsust, kuna katmata peal ja kätel on suur soojuse kadu.

«Mina jooksen aasta läbi, aga talvel on jooksmise osakaal väiksem – võib-olla paar korda nädalas,» kinnitas Teppo, kes muul ajal jookseb iga päev. «Mõni hommik oli eelmine talv küll selline, et oli lund, tuult ja vihma, aga õige riietuse puhul polnud midagi viga,» arvas ta.

Teppo hinnangul on talvel jooksmine harrastaja jaoks ohtlik seetõttu, et vigastused kipuvad libeda tõttu kergemini tekkima, seepärast soovitab ta minna suusatama, kuna see annab jooksmisele palju kaasa.

Tatteri sõnul on kehalist arengut igati soosiv jooksmise ja jõusaali kombineerimine. Nende kahe vahekord sõltub sellest, kumb ala on esiplaanil. Vastupidavusala harrastaja peaks jõusaalis peamiselt tegema harjutusi suure korduste arvuga, et treenida lihasvastupidavust.

Võimaluse korral soovitab Tatter joosta pigem õues kui jooksutrenažööril. Jooksutrenažööri kasutades võiks proovida erinevaid programme. «Eriti soovitan mäkketõusu varianti, mis annab jalgadele harjumuspärasest erineva koormuse,» märkis ta.

Sisehallis Tatter suuremaid koormusi teha ei soovita. «Näiteks 10 km mina sisehallis joosta ei soovita. Seal on väike ring ja kui joosta pidevalt ühtepidi, siis saavad jalad tegelikult erinevalt koormust. Üks jalg jookseb kogu aeg sisekurvi. Iga 200 m kohta saab tavaliselt vasak suurema koormuse,» põhjendas Tatter ning soovitas joosta kõigepealt ühtepidi ja seejärel sama palju ringe teistpidi. Sisehallis joostakse Tatteri sõnul üldjuhul pigem soojendusena.

«Samamoodi on sõidutee serval joostes. Kui kogu aeg joosta ühes servas ühel suunal, siis tee on natuke kaldu, mis tähendab, et üks jalg saab teistmoodi koormust. Alati peab sama teed tagasi tulema, et koormus jaguneks võrdselt,» juhendas Tatter.

Teppo sõnul hakkab enamik Sparta jooksutreeningul osalejatest talvel ikkagi suusatama. «Kui talv läbi kogu aeg joosta, siis see kurnab emotsionaalselt,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles